|
||||
Nr 19 (577) Neljapäev, 23. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Elame infotulva keskkonnas. Tahame või ei, kuid meie hoiakud, väärtused ja otsused on väga otseselt mõjutatud sellest, mida kirjutavad lehed, näitavad telekanalid, räägivad raadiojaamad. Mittetulundusühing Eesti Pere korraldas Viljandis teabepäeva “Meedia ja vägivald”, millele kogunes ligi 70 inimest — lapsevanemad, pedagoogid, sotsiaaltöötajad ning teised teemast huvitatud. Ettekannetega esinesid Tiiu Kuurme (Tallinna Pedagoogikaülikool) — “Visuaalne meedia ja kasvatus”, Andrus Siplane (Riigikogu Kantselei nõunik) — “Meedia mõju lapse väärtustele ja käitumisele”, Maria Tilk (TPÜ) — “Sõna, sõnum ja massimeedia” ja Mare Leino (TPÜ) — “Perekonna roll meediakäitumises”. Pärast sõnavõtte-küsimusi-mõtteavaldusi kirjutati alla pöördumisele Riigikogu, vabariigi valitsuse ja ringhäälingunõukogu poole, milles juhitakse tähelepanu sellele, et eriti vastuvõtlikud agressiivse, intensiivse, vägivaldse massimeedia produktsioonile on lapsed ja noored, kelle mõjutamisele suur osa eelkõige televisiooni produktsioonist ongi suunatud. Viimaste aegade sündmused, näiteks tulistamised Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide koolides, Eestis tegutsenud sarimõrvarite viited neid inspireerinud vägivallafilmidele tõestavad, et probleem on tõsine. Teadlasedki tõdevad, et vägivaldse käitumise kasv on seotud sellega, kui palju on vägivalda vaadatud. Pöördumises on kirjas: “Ootame Riigikogult, Vabariigi Valitsuselt, ringhäälingunõukogult, Haridusministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt ja teistelt institutsioonidelt senisest aktiivsemat suhtumist ja intensiivsemat sekkumist vägivalda sisaldavate materjalide levitamisse. Pöördume ka lastevanemate, pere- ja lastekaitseorganisatsioonide poole, sest arvame, et Eesti lapsed ja noorukid veedavad ülearu palju aega mitut laadi ekraanide ees, see aga võib tingida halba edasijõudmist koolis. Loomulikult on just lastevanemate kohus otsustada, mida oma lastele lubada ja mida mitte, kuid avalik-õigusliku televisiooni ja miks mitte ka erakanalite juhtkondade asi oleks tagada selliste saadete loomine ja esitamine, mis avardaksid laste ja noorte silmaringi, tutvustaksid neile Eesti ja maailma kultuurisaavutusi, mitte aga ei veaks lapsi ja noori järjepidevalt vägivalda õhutavate, seksuaalsusele rõhuvate, tarbijaühiskonda, alkoholi ja narkootikumide tarbimist propageerivate materjalide rüppe.” Pöördumises öeldakse ka: “Me ei kutsu üles ajakirjanduse, raadio, televisiooni ja arvutimaailma suukorvistamisele ehk tsensuurile. Me ei soovi tele- ja raadiojaamade või väljaannete sulgemist, vabale ajakirjandusele päitsete pähepanemist, vaid kutsume üles taastama lastele ja noortele kui sihtauditooriumile suunatud häid originaalsaateid ning tootma programme, mis oleksid kantud kodanikuvastutusest. Need saated peaksid minema eetrisse kindlatel, kogu perele sobivatel kellaaegadel. Vägivalda sisaldavad saated ja filmid tuleks aga planeerida laste ja noorte traditsioonilisele uneajale. Lastevanemate poole pöördume järgmiste soovitustega: vältida TV, videomängude ja arvutite muutumist elektrooniliseks lapsehoidjaks; kindlameelselt ja hoolikalt valida välja TV-saated, mida vaadata, jälgida neid koos lastega ning arutada nende sisu, et õpetada lapsi ja noorukeid saateid kriitiliselt vaatama; määratleda aeg, mida kulutatakse meediale, eriti TV-le, videomängudele ja arvutile; olla ise meediatarbimisel lastele eeskujuks; luua lastele keskkondi, kus nad saaksid pealetükkivast, vägivaldsest ja jõulisest meediast puhata ning ennast läbi jõukohase tegevuse teostada.” TPÜ meediateaduskonna dekaani Hagi Šeini sõnul kaitsevad Euroopa Liidu seadused küll Euroopa kultuuri ja soodustavad Euroopa toodangu ning sõltumatute produtsentide toodangu kasvu, kuid väikese riigi jaoks on nendele nõuetele vastamine raskesti saavutatav ja kallis. Hagi Šein on valmis saanud uue raamatuga “Eesti telemaastik 1991–2001”. Integratsiooni Sihtasutus teatas, et korraldab meediahariduse õppekavade konkursi, et töötada välja õpetajate meediaalase täiendkoolituse programm. Alates käesolevast õppeaastast on põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavades meediaharidus. Et asi on alles uus, peame koolitama kõigepealt õpetajaid. Eesmärk on muuta meediaõpetus ja -kasvatus õppeprotsessi loomulikuks osaks ning kujundada õpilastest kriitilised meediatarbijad, kes ei lase endaga manipuleerida ning kellel on välja kujunenud vajadus ja harjumus meediast vajalikku teavet hankida. Ja loomulikult on oluline see, mis toimub Riigikogus, kus on käsil kultuurikomisjoni algatatud otsuse “Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava aastateks 2003–2005 heakskiitmine” eelnõu arutelu. Ettekandega esines kultuurikomisjoni aseesimees Paul-Eerik Rummo, kaasettekannetega ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar, Eesti Raadio juhatuse esimees Ain Saarna ja Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ilmar Raag. Arengukava eesmärk on jõuda ühiskondlikule kokkuleppele ülesannete suhtes, mille lahendamine viiks Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu sellisele tasemele, mis on kohane Eestile kui Euroopa Liidu liikmesriigile. “Möödunud aasta lõpus Riigikogus vastu võetud ringhäälinguseaduse muutmise seadus annab Eesti Televisioonile võimaluse heita kõrvale reklaamituru loogika,” on kirjas otsuse eelnõus. 1. juulist kaob Eesti Televisioonist reklaam. Aga vägivald — kas on lootust, et ka see kaob? PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||