|
||||
Nr 18 (576) Neljapäev, 16. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Aedastilbe on saadud mitmete liikide ristamise tulemusena. Aedastilbe lehed on tumerohelised, pealt läikivad, õied suurtes, küllalt pikkades kobarjates õisikutes. Õitseb valdavalt juulis-augustis, mõned varased sordid juba juunis, hilised aga isegi septembris. Olenevalt sordist on õied punakaslillad, särav-lõheroosad, lumivalged, ereroosad, säravpunased, tume-granaatpunased, tume-karmiinpunased ja kreemikasvalged. Kõrgus 80–100 cm. Astilbed on kergesti paljundatavad jagamise teel. Selleks tuleb puhmas välja kaevata ja puitunud risoom terava noaga tükeldada nii, et iga risoomitüki külge jääks vähemalt üks kasvupung. Et astilbe kasvab kiiresti, saab 2–3-aastast taime juba tükeldada. Paljundada ja istutada tuleb kas kevadel või sügisel. Astilbe seemned on väga väikesed ja seemnetest paljundatakse harva. Kasvutingimuste suhtes on astilbed suhteliselt vähenõudlikud, kasvavad hästi igasugusel aiamullal, kõige paremini edenevad aga kergemal küllalt niiskel mullal. Liigset kuivust astilbe ei talu. Peenar, kuhu astilbed istutatakse, peab olema korralikult läbi kaevatud, kompostiga väetatud ja puhastatud umbrohujuurtest. Kui istutusmaterjal on võetud vanalt umbrohtunud peenralt, tuleb astilbe puhmad võimalikult väikeseks tükeldada ja umbrohujuured hoolikalt välja võtta. Astilbed tuleb istutada olenevalt sordist 35–50-cm vahedega. Soodsates kasvutingimustes ja hea hooldamise korral võivad astilbed kuni 10 aastat ühel kohal kasvada. Astilbed on väga ilusad rühmadena püsilillepeenardes, kõrvuti võib paigutada erinevat värvi sorte. Võib koostada ka omaette suuremaid rühmi murusse okaspuude taustale, hästi sobivad astilbed veekogude äärde. Astilbed kasvavad ja õitsevad hästi ka poolvarjulistes ja varjulistes kohtades. Lõikelilledena on nad ilusad, kuid vähepüsivad. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||