|
||||
Nr 18 (576) Neljapäev, 16. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Nõuannet
U. M. Mehikoormast soovib andmeid 2002. a 1. jaanuarist jõustunud töötuskindlustuse seaduse kohta, samuti informatsiooni, kuhu tuleks pöörduda toetuse saamiseks. Teine küsimus on pensioni saamise võimaluse kohta, kui on hooldatud puuetega inimest. Töötuskindlustuse seadus on liiga mahukas selleks, et seda ajalehes avaldada. Seaduse tekst on avaldatud 2001.a Riigi Teatajas I nr 59, artikkel 359. Alljärgnevalt hüvise liikidest lühidalt: kehtestatud on töötuskindlustushüvis; hüvis töölepingute kollektiivse ülesütlemise puhuks ja hüvitis tööandja maksujõuetuse korral. Kindlustatul on õigus töötuskindlustushüvisele, kui ta on töötuna arvel ja (vanuses 16 aastat või üle selle kuni vanaduspensioni eani) ei tööta, on valmis kohe tööle asuma ning otsib tööd. Isikut arvestatakse töö otsijana, kui ta pöördub tööhõiveametisse vähemalt kord 30 päeva jooksul sooviga kohe tööle asuda ning on valmis osalema tööturukoolituses. Töötu võtab arvele elukohajärgne tööhõiveamet. Tuleb veel lisada, et õigus töötuskindlustushüvisele on isikul, kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvise suurus arvutatakse kindlustatu keskmisest kalendripäeva töötasust töösuhte lõpetamisele eelnenud 12 kuul, kuid mitte enam kui kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal. Selliselt saadud töötasust on hüvise määraks 50 % ühest kuni 100. kalendripäevani ja 40 % 101. kuni 360. kalendripäevani. Töötuskindlustushüvis määratakse seitsme päeva jooksul taotluse esitamise päevast. Taotlus hüvitise saamiseks esitatakse kindlustatu elukohajärgse tööhõiveameti kaudu Töötukassale. Töötuskindlustusmakset maksavad töötajad ja tööandjad alates 2002. a 1. jaanuarist. Seadust rakendatakse 1. jaanuarist 2003. a. Teisele küsimusele vastuseks selgitan, et kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega (§ 10) on õigus soodustingimustel vanaduspensionile emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last. Kui on kasvatatud märgitud puudeastmega last vähemalt kaheksa aasta jooksul, siis on õigus soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Olete sündinud 1950. aastal. Mehel oleks õigus sooduspensioni saada 58-aastaseks saamisest. Naisel oleks üldkorras õigus saada vanaduspensioni 61 aasta ja 6 kuu vanuses, sooduskorras seega 56 aasta ja 6 kuu vanuses. Märkisite kirjas, et hooldasite puudega inimest viis aastat, seega ei võimaldaks see aeg saada soodustingimustel vanaduspensioni. Üle 18-aastase puudega isiku hooldamine ei võimalda sooduspensioni saada. H.-R. KLIMOVIL on kaks küsimust. 1. Ta soovis saada ravituusikut pensioniameti kaudu, kuid seda ei võimaldatud, sest töötavatele pensionäridele tuusikuid ei eraldata. Ta küsib, kellele töötav pensionär peab esitama avalduse ravituusiku saamiseks. 2. Samuti soovib ta teada, kas pension on õigesti arvutatud. 2001. aasta 1. aprillist lubati pensioni 50 krooni juurde, sai aga 23 krooni. 2002. aasta jaanuarist on pension 1767 krooni. 1. Sotsiaalministri 29. I 2001. a määrusega nr 20 on reguleeritud taastusravi tuusikute andmine mittetöötavatele pensionäridele. Taastusravi tuusik võimaldab ravi vajaval isikul saada statsionaarseid või ambulatoorseid teenuseid vähemalt 10 päeva ulatuses. Määrusega on kehtestatud, et mittetöötavatele pensionäridele võimaldavad taastusravi tuusikuid elukohajärgsed pensioniametid. Töötav pensionär peaks ravituusiku muretsema sanatooriumi kaudu kas oma raha eest või ostab ravituusiku talle tema töökoht. 2. Kirja andmeid aluseks võttes kontrollisin Teie pensioni arvutamise õigsust. Tuleb kohe rõhutada, et pension on ümber arvutatud õiges suuruses ja õigetel tähtaegadel. Arusaamatusi on tekitanud asjaolu, et pensioniõiguslikku staaži sai arvesse võtta kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Selleks ajaks oli Teil staaži 48 aastat ja 3 kuud. Seega jäi arvestuse aluseks 48 aastat. Et töötasite edasi, siis arvate, et Teil on pensionistaaži juba 50 aastat. Töötaval pensionäril on alates 1999. aasta 1. jaanuarist pensioni ümberarvutuse aluseks pensioniõigusliku staaži aastate arv (kuni 31. detsembrini 1998) korrutatult staažiaasta hindega. Sellele lisandub kindlustusosak, mille suurus võrdub Teie aastakoefitsientide summa ja aastakoefitsiendi hinde korrutisega. Seega 1999. aasta jaanuarist ei ole töötava pensionäri pensioni ümberarvutuse aluseks enam täiendavalt töötatud aastad ning pensionistaažiks jääb 48 aastat. 1999. aastal ja ka 2000. aastal tehti pensioni ümberarvutusi veel pensionistaaži alusel. Kui pension arvutati juba kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega, siis säilitati endine pensioni suurus 1722 krooni, nagu see oli alates 2000. aasta 1. aprillist, kuigi tegelik pensioni suurus oleks olnud 1680 krooni (pensioni baasosa 410 + staažiosak 1259,52 + kindlustusosak 10,18). 2001. aasta 1. aprillist oli pensioni suurus 1745 krooni (baasosa 410 + staažiosak 1315,20 + kindlustusosak 19,51). 2002. a jaanuarist oli pensioni suuruseks 1767 krooni (baasosa 410 + staažiosak 1336,8 + kindlustusosak 19,83). Lõpetuseks kordan veel, et pension on arvutatud kooskõlas seadusega, kusjuures 1999. ja 2000. aasta pension tuli uuesti ümber arvutada, sest arvutus oli tehtud lisandunud pensioniõigusliku staaži alusel pärast 1998. aasta detsembrit. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||