|
||||
Nr 18 (576) Neljapäev, 16. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Maailma elanikkond vananeb, ka Eestis suureneb vanemate inimeste osakaal. Kui Eestis oli 1993. aastal vanemaid kui 65 aastat 189 265, siis 2000. aastal oli neid juba 208 574. Eesti eakapital suureneb. Kui 1993. aastal oli lapsi vanuses 0–4 aastat 103 812, siis 2000. aastal oli neid vaid 63 188! Kiiresti vananev elanikkond seab valitsuse tõsiste probleemide ette nii täna kui ka tulevikule mõeldes. Õnneks on Eestil lõpuks olemas pensioniseadus, mis võimaldab tänastel noortel tulevikuks koguda enam-vähem väärika pensioni, loodame, et nad seda tõsiselt võtavad ja ümbrikupalkade osa väheneb. See tähendaks suurema sotsiaalmaksu kogunemist, mis võimaldaks tänaste pensionäride pensione tulevikus korrutada suurema indeksiga. Rohkem kui rahapuudus häirib tänaseid eakaid tegevuse ja tunnustuse puudus. See tähendab, et meie vanema põlvkonna eakapitali ei kasutata täielikult. Meie riik ja omavalitsused toetavad eakate aktiivset osa veel vähe. Arvan, et süüdi selles oleme osaliselt ka meie ise. Riik eraldas eelarves pensionäride organisatsioonidele kindla summa. Kahjuks pole 2002. aasta eelarveline seenioriorganisatsioonide toetus veel tegijateni jõudnud EPL-i ja EPÜ juhtide omavaheliste arusaamatuste tõttu. Need kaks organisatsiooni tekkisid 1990. aasta sügisel, praeguseks on kahe organisatsiooni olemasolu muutunud seenioride aktiivse eneseabitegevuse piduriks. Tõsist seenioripoliitikat tehakse praegu ka vanuripoliitika komisjonis ja erakondade seeniorikodades, eneseabitegevust organiseeritakse ja arendatakse pensionäride päevakeskustes ja eakate ühenduses Puruvanakesed. On viimane aeg kahe üleriigilise pensionäride organisatsiooni ühendamiseks. Suur rõõm on kohtuda positiivselt mõtlevate ja aktiivsete kõrges eas inimestega. Siinkohal tahan rääkida kahest kohtumisest inimestega, kellel hoolimata kõrgest east jätkub veel jõudu loominguks. Märtsi lõpus avas Kunstnike Liidu vanim liige, tänavu 96-aastaseks saanud Voldemar Eller Tallinnas G-galeriis oma loomingu näituse, kus oli väljas ka tema viimane, alles molbertilt võetud pooleldi kuivamata lillemaal. Uskumatu energia ja loovus — mees on olnud pensionieas juba üle kolmekümne aasta ja ikka ei kao tema aktiivne huvi ümbritseva elu vastu, ikka võtab ta ka pintsli kätte. Lihtsalt liigutav oli näituse avamisel Voldemar Elleri ja tema eakaaslase Linda Viidingu kohtumine. Mõlemad on ju ikka elu keskel ja rakendavad loovalt oma eakapitali. Aprilli algul olin Kohtla-Nõmmel, vastavatud kaevandusmuuseumis, kus esitleti eaka põlevkiviinseneri Juhan Tombergi mälestusteraamatut “Inseneri elutöö Eesti põlevkivitööstuses”. Raamatu kirjutamise idee sündis 2001. aasta alguses, kui ajakirja OIL SHALE (Põlevkivi) peatoimetajal Ilmar Öpikul tekkis huvi võrrelda Kanada firma Suncor põlevkiviõli reaktorit omal ajal Kohtla-Nõmme õlitööstuses töötanud Davidsoni retortidega. Insener Juhan Tomberg luges akadeemik Ilmar Öpiku mälestusteraamatut “Emeriitprofessori elulugu ja mälestusi” ja asus selle innustusel omagi mehaanikainsenerina tehtud elutööd kirja panema. OIL SHALE toimetus leidis võimaluse käsikirja raamatuks tegemiseks. Nii saigi väärika inseneri 80. sünnipäevaks raamat valmis ja raamatu esitlemisel tuli kohalik rahvas Juhan Tombergit õnnitlema juubeli puhul. Pensionäride ühenduse Puruvanakesed üheks töösuunaks ongi eakate innustamine mälestuste, eriti Eesti põlevkivitööstusega seotud mälestuste kirjapanemisele. Kahju, et EPÜ esimehe, tuntud tööstusjuhi Lembit Vihvelini mälestusteraamat jäi kirjutamata. Kohtla-Nõmmel on ekskursioonidele avatud uus kaevandusmuuseum. Peale tavaliste stendide, fotode ja muude saalieksponaatide vaatamise on võimalik viibida täielikus kaevurivarustuses tund aega kaevanduskäikudes, sõita kaevurirongiga ja soovi korral isegi süüa kaevurilõunat. Saab tutvuda kaevanduse maapealsete ehitistega, kolme sorti põlevkivijäätmete mägedega, käia Aidu karjääris ja tutvuda kogu põlevkivipargiga Kohtla-Järvel ja Kukrusel. Sealsamas lähedal on suusastaadion ja Ontika rand, Toila. Ida-Virumaa on kaunis ja huvitav kant. AILI KOGERMAN |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||