|
||||
Nr 18 (576) Neljapäev, 16. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
EPE Rapla organisatsiooni koosolek Eesti Pensionäride Erakonna (EPE) asutamiskoosolek oli aasta tagasi. Aasta kulus erakonna nimekirja täpsustamiseks ja uute liikmete saamiseks. Nüüdseks on nimekiri korrastatud, erakonna loomiseks vajalike liikmete arv olemas ja erakonna kui mittetulundusühingu registreerimiseks nõutavad dokumendid esitatud. Jääb oodata erakonna ametlikku kinnitamist. EPE Rapla maakonna organisatsioon pidas oma esimese koosoleku aprilli lõpul. Arutati põhikirja ja programmi, vaeti lähimaid eesmärke. Kohalikest valimistest osavõtt sõltub nüüd ainult kohalike pensionäride tahtest, kas nad tahavad oma valla käekäigu määramisel valla- või linnavolikogudes osaleda või mitte, oma erakonna olemasolu näol on see võimalus kõigil eakatel inimestel olemas. Programmi üheks olulisemaks punktiks peeti seda, et EPE põhieesmärk on vähem kindlustatud ja kaitstud elanikkonna huvide ja vajaduste esindamine poliitilise tegutsemise valdkonnas. Koosolekul peeti vajalikuks, et EPE seisaks hea selle eest, et lastetoetused tõuseksid 1000 kroonini ja seda just nende perede lastele, kus seda tõeliselt vajatakse. Keskmised pensionid peavad kasvama eelmisel sügisel pensionäride Toompea-koosolekul nõutuni — 2500 kroonini. Kümme aastat iseseisvust on küllalt pikk aeg, et lisaks Eesti välisele särale majanduslikult ja demokratiseerimiselt eduka väikeriigina võiksid lõppude lõpuks ka eakad inimesed, kes ehitasid üles erastamisele ja ärastamisele läinud ettevõtted ja andsid oma rublaajal kogutud säästud rahareformi eduks, oma elu lõpul elada natukenegi inimlikumates tingimustes, sest muud võimalust, kas või eduka äriga alustamiseks, neil enam pole. Pensionifondist selleks muidugi ei jätkuks. Selleks on riigieelarves teisi hoobasid, on vaja ainult poliitikute valikut probleemide lahendamisel. Näiteks ettevõtete tulumaksu kaotamisega riigieelarvesse tekitatud puudujääk aastas on umbes sama suur, kui läheb vaja raha keskmiste pensionide tõstmiseks 2500 kroonini. Koosolekul toetati ka ametiühingute nõuet viia maksustamata töötasu määr 1400 kroonini, tõsta alampalk 2100 kroonini ja töötu abiraha enne uue töötuskindlustusseaduse kehtima hakkamist 700 kroonini. Arvati, et Reformierakonna soov vähendada tulumaks 26 %-lt 20 %-ni teeb rikkad rikkamaks ja väikesepalgalised sellest suurt ei võida. Sajatuhandelise kuupalgaga riigifirma juht saaks sellega aastas palgalisa umbes 70 tuhat krooni, s.o rohkem kui Eesti keskmise aastapalga ulatuses. Maapiirkondades, kus 3000 krooni on juba suur palk, suureneb töötaja saadav palk umbes 120 krooni kuus, maksuvaba töötasu suurendamisega 400 krooni võrra aga saaks ta 104 krooni palgalisa kuus, mis on enam-vähem võrdsed suurused. JUHAN MÄRJAMA |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||