|
||||
Nr 17 (575) Neljapäev, 9. mai 2002 |
||||
Arhiiv |
Vanaemast-vanaisast
Mina saan oma vanaemaga hästi läbi. Aastaajast olenemata käime koos metsas jalutamas, kevadel linnulaulu kuulamas ja suvel maasikaid korjamas. Talvel on metsas väga ilus, eriti siis, kui puud on härmas. Talvel viime metsloomadele süüa. Et jänesed väikesi õunapuid ära ei sööks, siis toome metsast kuuseoksi ja katame puud nendega. Mõnikord küpsetame vanaemaga koos saia või kakukesi. Tema teeb taigna ja mina veeretan palle. Juhtub ka, et teeme koos süüa, kui kahekesi kodus oleme. Söögitegemist ongi mulle peamiselt vanaema õpetanud. Aga vanaema on õpetanud mulle palju muudki, näiteks korratabelit. Juba siis, kui ma I klassis käisin, õpetas ta mulle korratabelit ehk nagu tema ütleb — ühtkordühte. Veel on vanaema õpetanud mulle heegeldamist ja kudumist ning seda, kuidas kasutada ravimtaimi. Küll tema ikka teab ja oskab palju, ja ise on ta nii rahulik. Maarja-Liisa Oldekop, VI klass Vanaisa õpetas mulle seda, et iga väiksema asja pärast ei tohi nutma hakata. Vanaisa tõi kaseoksa tuppa ja ütles, et see valvab. Kummaline oli see, et vanaisa andis isale kasevitsa kaasa, kui koju minema hakkasime. Ema pani vitsa peegli peale valvama, et ma nutma ei hakkaks. Ei tea, kas see kaseoks valvas mind või oli mul lihtsalt hirm, kuid enam ma iga pisema asja pärast pillima ei hakanud. Mäletan, et vanaisa õpetas veel, kuidas kahvlit käes hoida ja saapaid õigesti jalga panna. Mul juhtus ikka nii, et parema jala saabas sattus vasaku jala otsa ja vasaku jala oma paremale. Vanaisa tegi mind koduloomadega tuttavaks. Eriti palju rääkis ta küülikutest, sest neid oli vanaisa-vanaema juures minu meelest hästi palju. Kui suuremaks sain, siis vanaema õpetas mulle, kuidas lehma lüpsta. Vanaema on mulle ka sokikudumist õpetanud. Tema käes lähevad mõlemad tööd nii kiiresti. Ma lausa imestan. Vanaisa õpetas mulle seda, et iga väiksema asja pärast ei tohi nutma hakata. Vanaisa tõi kaseoksa tuppa ja ütles, et see valvab. Kummaline oli see, et vanaisa andis isale kasevitsa kaasa, kui koju minema hakkasime. Ema pani vitsa peegli peale valvama, et ma nutma ei hakkaks. Ei tea, kas see kaseoks valvas mind või oli mul lihtsalt hirm, kuid enam ma iga pisema asja pärast pillima ei hakanud. Mäletan, et vanaisa õpetas veel, kuidas kahvlit käes hoida ja saapaid õigesti jalga panna. Mul juhtus ikka nii, et parema jala saabas sattus vasaku jala otsa ja vasaku jala oma paremale. Vanaisa tegi mind koduloomadega tuttavaks. Eriti palju rääkis ta küülikutest, sest neid oli vanaisa-vanaema juures minu meelest hästi palju. Kui suuremaks sain, siis vanaema õpetas mulle, kuidas lehma lüpsta. Vanaema on mulle ka sokikudumist õpetanud. Tema käes lähevad mõlemad tööd nii kiiresti. Ma lausa imestan. Kristina Loodus, VI klass |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||