|
||||
Nr 16 (574) Neljapäev, 25. aprill 2002 |
||||
Arhiiv |
Repliik
Alles see oli, kui tallinlased leidsid postkastist värvikireva voldiku, kust sai palju uut teada. Nimelt meenutati, et talv on tulekul, et jäätunud tänavad võivad libedad olla, et libedal teel võib kukkuda, et tuleks osta sellised jalavarjud, mis kukkuda ei lase, tuleks käia väikeste tipp-tipp-sammudega... Ilusad pildid olid juures, hea tihke saabas, kepp, mis kõndijale kindlust annab, ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Elu näitas küll, et headest nõuannetest linnarahvas õppust ei võtnud, kukkujaid oli mitusada, luid-konte murti õpetustest hoolimata. Aga usku rahva õppimisvõimesse ei ole linnaisad mitte kaotanud ja see on hea. Pole saladus, et pikanäpumehi on pealinnas hirmpalju, politseile teada-tuntud mehed kõik, aga varga peas müts ei põle ja seepärast neid trellide taha toimetada ka ei saa. Midagi saab ometi teha — hoiatavad sildid on otsustatud välja panna, päris tihedalt ja mitmes keeles. Omal ajal pandi muruplatsidele teated “Ainult eesel käib üle muru”, ilus loomakese pilt kõrval ka. Nüüd siis teade “Ainult eesel laseb varga ligi!” vms. Talvised õpetuslehed saanud linnavalitsus üsna odavalt kätte, paarisaja tuhande krooni eest. Ega vargahoiatusedki mitut miljonit maksa. Ja kui maksavad, mis siis, ega raha maailmast kadunud ole, saati siis Tallinna linnast. Et kas asjast kasu on? Eks elu näitab. Bussides hoiatussildid ammugi üleval, aga näe, bussiga sõidetakse ikka, on öelnud volikogu esinaine. Et ehk hoiatused suunavad kõndija hoopiski vargatühjale tänavale. Ju vargad ka sinna suunduvad, kuhu kõndijad ees läinud, võib arvata. Veel võib arvata, et ehk oleks tulusam, kui politsei asja käsile võtaks. Kui vargad kõik teada, paneks hoopis nende pildid välja… Ei-noh, ei seda tohi, süütuse presumptsioon seda ei luba ning politseil on käed-jalad muud tööd täis. Niisiis on vargahoiatused taas üks väga hea mõte, mis linnarahvast rõõmustama peaks. MARI MÕRU |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||