|
||||
Nr 16 (574) Neljapäev, 25. aprill 2002 |
||||
Arhiiv |
Käisin hiljuti Ameerika Ühendriikides ja New Yorgis, kus ma olen varem pikemalt elanud. Vahepeal on aga maailm muutunud, eriti pärast 11. septembri sündmusi, jõhkrat terroriakti maailma kaubanduskeskuse WTC vastu. Märkasin üllatusega, et ameeriklased ei tea, kuidas täpselt suhtuda oma “uude minevikku”: kuidas kujutada vägivallaeelset vägivallajärgsel ajal? Ameeriklased nagu ka inglased, rootslased ja teised, kelle hulka kümned tuhanded eesti põgenikud pärast Teist maailmasõda elama asusid, imestasid, et eestlased elavad minevikus. Pagulastele oli Eesti reaalselt olemas ka siis, kui N.Liit oli riigi maailmakaardilt ära pühkinud. Rootsis küsiti ühtelugu: “Miks te räägite omavahel eesti keelt, te ju oskate juba rootsi keelt?!” Tõepoolest, Eesti kui riik oli meile “päris” ja uus asukohamaa aastakümnete möödudes ikkagi vaid “ajutine”. Nüüd taas New Yorgis viibides tundus mulle, et World Trade Centeri kaks pilvelõhkujat Manhattani lõunapoolses otsas on ameeriklastele reaalselt olemas. Tegelikkus, s.o ilma nende tornmajadeta, on vaid halb unenägu ja loodetavasti mööduv. Igatahes New Yorgi tänavatel liikudes ja kõnniteedel stendide ees peatudes langes mu silm postkaartidele: 25 senti tükk, aga 10 tükki dollari eest. Nii lennupildid New Yorgist, päevane ja öine panoraam kui ka lähivõtted kesklinnast kujutasid tuttavat motiivi: WTC kaksiktorne. Kui meie elasime 50 aastat oma “olematus” vabariigis, elavad newyorklased vähemalt esialgu edasi oma kadunud pilvelõhkujates. Ja kui keegi peaks mulle meelde tuletama, kui jõhker oli ikka see terroriakt 11. septembril, siis, vabandage väga, kahvatub see koledus ometigi selle roima kõrval, mis N.Liit pani toime Eesti riigi ja rahva vastu 1940. aastast alates. Juba matemaatika poolest, genotsiidist rääkimata. Paljud riigid on pääsenud sõjategevusest oma territooriumil isegi aastasadade jooksul. 11. septembri sündmuste taustal hakkavad nad ehk paremini mõistma eestlaste traagikat ja oma minevikuga kontaktis olemist. Kuidas jõuavad New Yorgi vaated Eestisse? Hollywoodi vanadest filmidest WTC kaksiktorne muidugi kääridega välja ei lõigata. Küll aga juhtus sügisel paljude filmidega (eriti terroriainelistega), et nende linastamine Tallinnas lükati mitme kuu võrra edasi, et haavu mitte lahti kiskuda. “Ämblikmehe” reklaam, kus kopter kahe torni vahele punutud hiiglaslikku ämblikuvõrku kinni jäi, eemaldati kinodest nagu ka filmi reklaamplakat. Praegu on aeg pisut haavu parandanud ja toona edasi lükatud filmid jõuavad taas publiku ette. Ent päriselt ei ole ameeriklased ikkagi jõudnud tänapäeva. Lõuna-Manhattani tegelikkus jääb uduloori taha nagu halb unenägu. Respekteerime nende soovi. USA valitsuski tunnustas Eesti Vabariigi jätkuvat eksistentsi kõik need 50 pimedat okupatsiooniaastat. AARAND ROOS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||