|
||||
Nr 29 (536) Neljapäev, 19. juuli 2001 |
||||
Arhiiv |
Kas vanaduspensionär hakkab saama puudega inimese sotsiaaltoetust, kui tal mingi puue tekib alles pensionieas? Kas talle määratakse puue? On ta nii-öelda täiesti tavaline inimene või määratakse talle mingi lisatoetus? Vastab Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja Silver Tigane. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi on õigus saada kõikidel Eesti elanikel, kellele haigusest või vigastusest tingitud puue põhjustab lisakulutusi. Puude olemasolu ja selle raskusastme tuvastab inimese elukohajärgne vaegurluse ekspertiisi komisjon (VEK) või Sotsiaalkindlustusametiga tööettevõtulepingu sõlminud ekspertarst meditsiiniliste dokumentide alusel. Inimesel endal ei ole vaja puude tuvastamiseks VEK-i minna; vajalikud meditsiinilised dokumendid saadab VEK-ile või Sotsiaalkindlustusametile perearst (jaoskonnaarst) või eriarst. Seega inimesed, kes puude tõttu vajavad kõrvalabi, peaksid pöörduma oma perearsti või eriarsti poole. Need arstid teavad kõige paremini oma patsientide haigusi; samuti on neil säilitamisel meditsiinilised dokumendid andmetega patsiendi tervise seisundi kohta. Seetõttu toimubki puude raskusastme tuvastamine perearsti või eriarsti vahendusel. Puude raskusastme tuvastamise korral saadab VEK või Sotsiaalkindlustusamet inimesele arstliku ekspertiisi otsuse. Selle otsuse esitab inimene oma elukohajärgsele pensioniametile. Pensioniametis tuleb täita sotsiaaltoetuse taotlus ning vajadusel esitada lisadokumente. Lisadokumentide esitamise vajadus oleneb taotletava toetuse liigist. Täisealisele inimesele puudest tingitud lisakulude kompenseerimiseks puudega 16-aastase ja vanema inimese toetuse taotlemiseks piisab taotluse ja arstliku ekspertiisi (VEK-i või ekspertarsti) otsuse esitamisest. Juhul, kui puudega inimese hooldaja taotleb hooldajatoetust, on vaja esitada lisadokumente. Hooldajatoetust makstakse raske või sügava puudega täiskasvanu hooldajale tingimusel, et hooldaja ei tööta ning on vormistatud valla- või linnavalitsuse poolt puudega inimese hooldajaks või kohtu otsusega määratud eestkostjaks. Seetõttu tuleb täisealise puudega inimese hooldajal hooldajatoetuse taotlemisel esitada täiendavalt tööraamat ning dokument hooldajaks või eestkostjaks määramise kohta. Puudega 16-aastase ja vanema inimese toetuse saamine ei sõltu sellest, kas inimene on vanaduspensionär või mitte. Selle puuetega inimeste sotsiaaltoetuse liigi saamise ainsaks tingimuseks on lisakulutusi põhjustava puude olemasolu. Paljud vanurid, kes kõrges eas on jäänud voodihaigeks ning kelle hooldamine nõuab lisakulutuste tegemist, omavad õigust nimetatud toetusele. Nende vanurite eest hoolitsevad mittetöötavad isikud, kes on valla- või linnavalitsuse poolt hooldajaks vormistatud, saavad taotleda hooldajatoetust. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||