|
||||||
Nr 13 (571) Neljapäev, 4. aprill 2002 |
||||||
Arhiiv |
Karjapoisina laulis ta metsade ja rabade keskel EestiLäti piirimail Ojaveere küla ümbruses, kus oli tema kodu. Loodusearmastus jäi külge ja pärast keskkooli hakkas ta Lazarevo põllumajanduskoolis aiandust-mesindust õppima. Kolm aastat hiljem, kui ees oli veel praktika-aasta, tegi noormees uue valiku temast sai vaimuliku seminari õpilane Petseri kloostris. Polgu laulumees Saaremaale tuli Timoteus Linna 1937. aastal, kahe aasta pärast oli ta Leisi ja Metsküla koguduse preester. Pärast abiellumist hakkas ta ka Maasi algkoolis lapsi õpetama ning samal ajal laulma Eesti Seltsi segakooris, mida hiljem ise juhatas. Sanitaarroodu velsker Timoteus Linna laulis rindemeeste meeskooris, mis moodustati Jüri Variste eestvedamisel 1942. aasta märtsis Uuralites, kui seal formeeriti 917. laskurpolk. Sõdurid laulsid ka Moskva raadios, neid kuulati Eestis. Mälestusteraamatus Velikije Luki, Tehumardi, Kuramaa kirjutab Jüri Variste, et polgu üks laulumees oli Timoteus Linna, kes esines nii solistina kui ka duettides. Teine kaasvõitleja meenutab, et Linna viidi tihti roodust ära, hiljem selgus, et käis laulmas. Ja kui ta roodu muldonnis laulis, oli meestel pidupäev. Laulumees sai haavata 1942. aasta lõpul. Pärast paranemist sai ta Tadikimaal ahnirau linnas sõjas langenud ohvitseride laste lauluõpetajaks. Lastekooriga tegi ta tublisti tööd, koor tuli vabariiklikul kunstilise isetegevuse ülevaatusel teisele kohale. Koorijuhti isegi premeeriti. Elutöö Saaremaa Muuseumis 1944. aasta sügisel kutsuti Linna Eestisse ja määrati Saaremaa haridusosakonna juhatajaks. Esikpoeg Taivo, kes isa sõtta minnes 1-kuuse titena koju jäi, uudistas nüüd meest, kes nimetas end tema isaks. Haridusosakonna ainuke ametnik oli raamatupidaja, juhataja töölaual ootas patakas kirju. Paari kuuga leiti 77 õpetajat ja aasta lõpul sai õppetöö maakonna koolides jalad alla. Kaks aastat hiljem sai T. Linna Saaremaa Muuseumi direktoriks. Ta oli sel kohal 30 aastat. Muuseum oli viletsas seisukorras. Esimene mure oli üles leida äraviidud esemed. Kahjuks jäigi väga palju väärtuslikku kadunuks, sealhulgas unikaalne rahade kogu. Saaremaa ja Muhu on Linnal muuseumi eksponaatide otsingul risti-põiki läbi käidud, muuseumi fondid said tõhusat täiendust. Loodi finaalid V. Kingissepa majamuuseum, Smuuli muuseum, Viki talumuuseum. Timoteus Linna oli nõutavamaid giide, eriti Vene, Läti ja Leedu gruppidele. Ta oskas kaasakiskuvalt jutustada Saaremaa ajaloolistest paikadest ja vürtsitada oma juttu mõnusate naljadega. Ta laulis oma turistidele ning nendega koos ja Kaarma kirikus mängis neile kord ka orelit. Paljude turistidega oli ta hiljem kirjavahetuses. Muusika ja muud hobid Laul on saatnud Timoteus Linnat kogu elu, muusikahuvi nakatas ka tema pojad Taivo, Temme ja Ivo. Linna taktikepi all laulsid Tuleviku kolhoosi meeskoor, MTJ-i segakoor ja meesansambel, linna kultuurimaja sega- ja naiskoor, tema algatusel moodustatud meesansambel Tormipoeg, Nasva segakoor. Oma 70. sünnipäeva juubelikontserdil laulis ta ise meesansamblis ja juhatas kõige nooremat maakonna koori, Karja segakoori. Aastaid juhatas Linna ka Salme segakoori, käis kooriga kaks korda üldlaulupeol. Ise laulis mees pikka aega vabariiklikus koorijuhtide segakooris. Üldlaulupidudel on ta osalenud 1933. aastast alates. Teine suur hobi oli Linnal aiandus. Nooruses omandas ta vastavad teadmised koolist, hiljem on uurinud teatmeteoseid, ise katsetanud ja oma aiandusalaseid kogemusi nõuannetena teistele jaganud. Tema koduaias Kuressaares Aia tänavas on 64 õunapuu hulgas rohkem kui 40 erinevat sorti, hulk ploomi- ja pirnipuid, marjapõõsaid. Palju roose ja lilli on Linnade aias alati olnud, neid hooldas esimene abikaasa Helene. Temale viiakse koduaia lilli nüüd juba aastaid Kudjape kalmistule, ent minia Hilja hoole all on aed ikka õiterohke. Kaks valusat kaotust Timoteuse elus on olnud abikaasa Helene ja vanima poja Taivo surm. Kolm poega on kõik teinud ilma muusika- ja kunstivallas Taivo oli kunstnik ja muusik, Temme on kivikunstnik, Ivo rahva lemmiklaulja läbi aastate. Timoteusel on seitse pojatütart, kaks pojapoega ja kolm lapselapselast. Hea, et on aed Praegu elab Timoteus Linna maal. Mõni aasta pärast abikaasa Helene surma viis saatus ta kokku aiandushuvilise ja laululembese Martaga. Neist sai paar ja nad elavad kahekesi Sundimetsa külas Pajuvärava talus. Sealgi on suur aed, õunapuid üksi juba 65. Timoteus on õunapuid pookinud, noori puid istutanud, vanu ravitsenud. Uhkusega näitab ta noort marjaaeda, kuhu on kasvama pandud 60 eri sortidest mustsõstrapõõsast. Auväärses eas mees on reibas ja kadestamisväärse mäluga, ainult jalad vajaksid remonti. Aga eelmisel suvel võitles Timoteus sõna otseses mõttes surmaga, kui kolm järjestikust operatsiooni ta kaheks ja pooleks kuuks haiglavoodisse jätsid. Arstid ei julgenud lootust anda, ent mees ei vandunud alla. Kas aitas raudne elutahe või see, et ta on kõrge vanuseni tervisesporti teinud, või see, et tubaka ja alkoholi on ta endast eemal hoidnud, või polnud tal aeg veel minna, kuid vikatimees jäi pika ninaga. Nagu poeg Ivo sünnipäevalauas märkis, on isa oma vananemise kuidagimoodi peatanud, aastaid näeb ikka ühesugune välja. Kui tervis on korraliku turgutuse saanud ja hing ikka veel erk, pole aastad koormaks. Ainult et püüne peale enam ei lähe. Aga abikaasa Marta taidleb mõlema eest, osaledes Pöide valla pensionäride laulu- ja tantsuansamblis Aderkasid. Selle ansambli solistina on ka Timoteus laulnud. Kevad on käes, loodus ärkamas. Timoteust ootab aed ja on hea, et see on olemas. ELVI VAHER |
|
||||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||||