|
||||
Nr 13 (571) Neljapäev, 4. aprill 2002 |
||||
Arhiiv |
Soome professor Matti Ylikoski, kes on omandanud kenasti eesti keele ja tunneb Eestit juba läbi ja lõhki, pidas ühel haridusfoorumil ettekande, mis väärib refereerimist, sest tarkust, kuldseid mõtteid pole kunagi liiast. Professor alustas tõdemusest, et Euroopas tõuseb elanikkonna keskmine vanus viimastel aastakümnetel pidevalt. On välja arvutatud, et tööjõud kujuneb aastaks 2015 vanimaks kogu Euroopa ajaloo vältel. Kui Euroopa Liidu maades moodustasid 15–24-aastaste ja 50–64-aastaste rühmad veel 1985. aastal kumbki 25 % tööjõust, siis aastaks 2005 muutub olukord juba nii, et vanemate osakaal on 27 % ja nooremate osakaal 18 %. Selle protsessi tagajärjel on kerkinud suur hulk küsimusi, väljakutseid ja arengupingeid. Kui noortest on puudus, peavad seeniorid ise paremini toime tulema, suutma senisest kauem tööturul püsida. Isegi kui noorte migrantide osakaal suureneks, ei lahendaks see vanemate vanuserühmadega seotud probleeme. Soomes oli aastal 1995 iga 100 töölkäija kohta 46 “hooldatavat” ehk laste või eakate vanuserühma kuulujat, aastal 2025 on 100 tööealise kohta 66 last ja eakat. Samasugune või keerulisem on olukord Rootsis, Taanis, Belgias, Prantsusmaal, Kreekas ja mõnel pool mujalgi, kiiresti vananeva rahvastikuga Eestist rääkimata. Tulebki tõdeda, et riik peaks vanemate kui 55-aastaste tööelus osalemist jõulisemalt toetama, sest pensionile siirdumine tähendab märgatavat tööjõu, kutseoskuste, traditsioonide ning sotsiaalse tasakaalu vähenemist. Tähtis oleks ka inimlikkuse juurde kuuluv ealise diskrimineerimise vältimine ja vanemasse ikka jõudvatele naistele ja meestele inimväärse, töise elu tagamine. Töö on eneseteostuse eeldus ka kõrges eas. Töö kaudu on paljud meist seotud sotsiaalsete võrgustikega, töö on iga rahva kooselu põhialus. Järeldus: riik peaks soodustama töötingimuste muutmist nii, et tööelu võiks jätkuda võimalikult kõrge eani. Matti Ylikoski teab, et Soomes on 1988. aastast alates rakendatud nii riiklikul kui ka ettevõtete tasandil mitmeid programme, mille eesmärk on inimeste töövõime säilitamine ja arendamine. “Töövõimeline kogu elu” oli esimesi riiklikke programme, mis kutsus ja kutsub tänaseni üles harrastama tervisesporti. On tõestatud, et üks töötajate füüsilise vormi säilitamisele kulutatud mark tõi ettevõttele 3–10 marka kasu tänu haiguse tõttu töölt puudumise vähenemisele. Programmil “Vananev inimene ausse!” oli veidi teine rõhuasetus — eesmärk oli muuta vanemaealiste suhtes järsult langenud hoiakuid ja väärtushinnanguid positiivses suunas. Praegu on Soomes käsil kolme ministeeriumi (Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi, Tööministeeriumi ja Haridusministeeriumi) ühine programm, millega püütakse mõjutada hoiakuid nii eakate tööelu, töökeskkonna kui ka neile õppimisvõimaluste loomise suhtes, toetatakse vanemate elanikkonnarühmade eneseabiliikumist, näiteks seenioride klubide tegevust, takistatakse ealist diskrimineerimist seadusandluse abil, võetakse appi ergonoomilisi abinõusid töökohtadel, reguleeritakse töökoormust ealistest iseärasustest lähtudes, kaasajastatakse vanematele elanikkonnarühmadele mõeldud koolitusprogramme, püütakse vähendada põlvkondadevahelisi erinevusi, rakendatakse paindlikke töögraafikuid, muudetakse pensionialast seadusandlust selliselt, et see stimuleeriks tööelu jätkama, jne. Igal ministeeriumil on selles programmis oma valdkond ja erinevad tasandid, mille eest ta vastutab. Riikliku programmi raames on koolitatud nii tippjuhte, personalijuhte kui ka madalama astme juhte. Selle projektiga püütakse juurutada nn. vanusjuhtimist kõigisse vähegi olulistesse koolitusprogrammidesse. Personali nähakse organisatsiooni keskse arengutagajana. Inimeste töövõime taastamisse, säilitamisse, kogemustesse, oskustesse, töö motiveerimisse tuleb eesmärgikindlalt investeerida. Hea juhtimine tähendab organisatsiooni kuuluvate inimeste kui ainulaadsete, erakordsete isiksuste väärtustamist. Esile tõstetakse võrdväärsust east sõltumata. Inimeste isikupära ja erinevusi peetakse väärtuseks. Soomes peetakse oluliseks, et töökohtadel toimuksid juhtkonna osalusel töötajate vanust ja elu käsitlevad arutelud, mille käigus jõutaks vananemist negatiivsena käsitlevate hoiakute vältimiseni. Töökollektiivi arendamine peab olema suunatud kõigile vanusegruppidele, mitte ainult noortele. Erimeetmeid püütakse rakendada töötajate puhul, kellel on seoses vananemisega suuremaid raskusi. Üks põhireegleid kõlab, et igal töökohal peaks igal inimesel olema võimalik end pidevalt täiendada ja arendada, õppida. Tegelik, ehtne osalemine töökollektiivis eeldab siiski kogemusi, tunnet, et sind väärtustatakse, hinnatakse ja sa oled vajalik ühiste eesmärkide poole liikumisel. Sellise õhkkonna suudab luua juht. Tööprotsess äratab ellu inimese vaimsed ja füüsilised ressursid ja, mis oluline eriti vanemas eas, aitab kaasa ka inimese tervisliku seisundi paranemisele. Just eneseteostus ja töö on hea enesetunde ja selle kaudu ka töövõime säilitamise olulised tegurid. Hea enesetunne saab tekkida vaid suhetes teiste inimestega, samuti juhtkonnaga, kui see mõistab vananevate kolleegide probleeme ja vajadusi. Inimene on inimene tänu teistele inimestele, rõhutab professor Matti Ylikoski. Kuldsed sõnad, kuldsed mõtted, sobiksid meile Eestissegi. Mis meid segab neid omaks võtmast? PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||