|
||||
Nr 12 (570) Neljapäev, 28. märts 2002 |
||||
Arhiiv |
Rahvusraamatukogus oli 17. märtsil Eesti vene erakondade ümarlaud. Üritus toimus suhteliselt sumbuurselt ja vastavalt aja kulgemisele pideva rahvakaoga. Lõpuks jäi saali publikut üpris vähe. Esitati seal kõige muu kõrval ka huvipakkuvaid arve. Tegi seda S. Maltsev (Respublika): Eesti Vabariigis elab 86 700 Venemaa kodanikku. 170 349 on nn halli passiga. 18 000 isikut määratlevad end eestlasena, kuid ei oska eesti keelt. 42 000 venelast pluss 30 000 muu rahvuse esindajat pooldavad Eesti Vabariiki ja siinset poliitikat. Kokkuvõtlikult: Eestis elavad venelased ei tea isegi, mida tahavad. Värvikamad lausumised. B. Naumov: Me oleme määratud alandavale assimileerumisele. Venemaa valitsus on meie venelased maha müünud! Keelelist ohutust on vaja. M. Petrov: Venelaste noorema põlvkonna assimileerumine on käivitunud. Vene keelele tuleb anda rahvastevahelise suhtlemise keele õigused. Me saame Eestis olla kindlalt kahe jalaga. Ühega Tallinnas, teisega Narvas. Kõik Eesti elanikud kodanikeks naturalisatsioon on alandav. Tööturul eelistatakse eesti rahvust. Põhja-Eestisse Narva ümbrusesse tuleb moodustada autonoomia. Esindan seda kogukonda, keda meil nimetatakse neegriteks. (Selle esineja kohta ütlesid mulle mitmed kohalviibinud parteide tegelased, et Petrov on provokaator ja mingit autonoomiat nemad ei pooldavatki.) Aleksei Zõbin (kunagine interrinde tegelane EV Ülemnõukogu päevilt, nüüdne vene kogukonna vanem Eestis) pidi esitama loengu teemal Mis asi on vene kogukond, tõi aga kuuldavale päris omapärase tõlgenduse Eestimaa ja eestlaste päritolust: Esmalt tulid siia sakslased. Seejärel soome-ugri rahvad. Soomlased eraldusid ugridest. Karpaatide rahvad taganesid V sajandil roomlaste eest ja julgesid tulla siia rüüstatud maale elama. Mul on andmeid, et venelased rajasid linnu. Elasime Emajõe ääres Luunjal... Leedu oli võimas riik. Lätlased ja eestlased selle võimsuse ees solvusid ja alaväärsusest ei andnudki erinevalt Leedust kõikidele kodakondsust... Leedulastel ei ole sallimatust teiste rahvuste vastu. Venelasi Eestis peteti julmalt. Ma olin Ülemnõukogus Lauristin lubas paradiisi, venelased aga pandi ketti. Pärast küsimust vene kogukonnast mees aga teadustas: Kogukond töötab, aga raha meil ei ole. Suurte asjadega me ei saa tegelda, kuid me oleme kannatlikud ja ootame oma aega. Teine võimekas ajaloolane oli F. Savihhin. Tema materjalide põhjal elanud arvutu hulk venelasi 1636. aastal väga paljudes asundustes Lõuna-Eestis kuni praeguse Pärnumaani välja. Narva veetepealik Juri Miin tuletas jälle meelde Makedooniat ja kogub järjekordselt allkirju: Meid peteti 0-kodakondsusega. Venemaa ei ole midagi teinud, et sundida Eestit seda otsust täitma. Kes teenisid Vene armees mujalt võetuna, nendele ei loeta seda tööstaai hulka. Kes aga Eestist, neile loetakse. Keeleseadus poob meid üha tugevamini. Mihhail Brontein (akadeemik-majandusteadlane): Ma olen vene keelt rääkiv juut. Ma armastan oma rahvast, kuid mitte teiste arvel. Algstaadiumis vene intelligents toetas eesti intelligentsi. Me rääkisime ärge lõhkuge majandust, tehke see turumajanduseks. Ei ole vaja seda laiali pillutada. Siis aga tulid võimule seltsimees Nuti (Mart) kaaslased. Vene parteisid peab olema üks. Lihtne eestlane on tugevalt petetud. Pettes oma rahvast, ollakse võimul. Mis aga puudutab NATO-t, siis siin oli ja on kõige targem Soome valitsus. Soomlased ei kiirusta NATO-sse. Nemad astuvad sinna siis, kui sama teeb Venemaa. Nikolai Maspanov (Vene Erakond Eestis, esimees): Meie riigiaparaat on ülepolitiseeritud. Riigikeel, see on surveabinõu venelaste vastu. Me ei saa nõus olla venelastest politseinike riigikeele kontrollimisega. Keeleametit aga tuleks võrrelda keskaegse inkvisitsiooniga. Kui mõni eesti partei võtaks käibele loosungi Laseme keeleameti õhku, siis see saaks kõikide venelaste hääled. Kõik meie siinsed diskrimineerimised evivad natsionalistlikku kallakut. Integreerumisprogramm on läbi kukkunud. Riigikeele õpetamine tuleb sealt välja lülitada. Nikolai Solovei ( Vene Kultuurikeskus) Maspanovi poole pöördudes: Mul on parteipilet nr.1. Eesti poliitika on vene parteide paljaksröövimine. Me peame liitma oma parteid, ärge lõhkuge vene rinnet! Vassili Dolgopolov kui lihtne valija Maspanovi poole pöördudes: Kõikidel teie vene parteidel ei ole valijaid. Teie aga valmistute jälle istuma Riigikogu peldikus. Anatoli Jegorov, Eesti Ühendatud Rahvapartei üks liidreid, erusõjaväelasest major: Me oleme Eestis ebasoovitavad kui II maailmasõja kaasnähtus. Algselt lootsime Venemaa abile, nüüd euroliidule. Me peame muutma eesti rahva arvamust meist ja saama neile II maailmasõja trofeeks. Eestis valitseb stiil: jaga ja valitse! Meid aga peetakse 5. kolonniks. Vene Balti Partei aga võime nüüdseks maha kanda. Eesti keele oskuse kontroll on ebaseaduslik. Sellega läheme kuni Eurokohtuni välja. V. Dolgopolov Jegorovile: Teie partei on arvukuselt pataljon, kuid on vaja vene diviisi ja siis saate kindraliks. Praegu aga olete ainult polkovnik. Sellele vastas Jegorov: Me planeerime sellise diviisi loomist. Muide kõige kõrgema sõjaväelise aukraadiga oli saalis viibinud Venemaa kodanik eruadmiral Smirnov. Lõpuks võeti vastu resolutsioone, mis üldiselt kajastasid kõnedes esitatud väljendusi. JÜRI LIIM |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||