|
||||
Nr 12 (570) Neljapäev, 28. märts 2002 |
||||
Arhiiv |
ANNA K. kirjutab, et ta on oma töövõimetu poja hooldaja ning on mures, kuidas ta saab kätte poja pensioni, kui poeg paigutatakse pikemaks ajaks haiglasse, mis asub kaugemal. Kirjast saab järeldada, et pensioni makstakse postiasutuse kaudu. Kui aga pensionär viibib statsionaarses raviasutuses, siis võib pensioni saamiseks volikirja tõestada selle statsionaarse raviasutuse juht, kus pensionär on ravil. Seega teile antud volikirja alusel, mis on kinnitatud haigla juhi poolt, makstakse poja pension teile välja. Tuleb veel silmas pidada, et riikliku pensionikindlustuse seadusega (§ 44), mis kehtib 2002. aasta 1. jaanuarist, on sätestatud, et kui volikirja tõestab statsionaarse raviasutuse juht, kehtib see volikiri kuni kuue kuu jooksul saamata jäänud pensioni väljamaksmiseks. Niisiis tuleb eeldada, et pensionär kauem statsionaarses raviasutuses ei viibi. Täiendavalt selgitan veel, et hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja, seetõttu hooldaja tunnistus ei võimalda saada hooldatava pensioni. Tema pensioni kättesaamiseks on vajalik vastav volikiri, mille võib kinnitada notar või selle statsionaarse raviasutuse juht, kus pensionär on ravil. K. RABASSE kirjutab, et on õigusjärgne pärija tagastatavale talule, kuid senini ei ole talu maakatastris ega kinnistusraamatusse kantud. Kirja autor on soovinud, et talu maad uuesti mõõdistataks, ja nii on kulunud palju aega, aga dokumente ei ole senini vormistatud ning alati on leitud mingi põhjus, miks seda tehtud ei ole. Kas on kehtestatud mingi tähtaeg asjaajamiseks? Samuti soovib kirja autor teada, kas ta peab maksma maamaksu, mis on ligi 1000 krooni maa eest, mis ei ole veel kinnistusse kantud. Õigusvastaselt võõrandatud maad oli võimalik tagastada tõesti kiiremini plaani ja kaardimaterjali alusel. Teie aga soovisite, et maaüksuse piirid uuesti mõõdetaks. Seda sai teha vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Vallast saadud andmetel on uus mõõdistamine ja vastavate dokumentide koostamine võtnud aega, kuid töö pidi olema lõpujärgus. Maamõõtja edastab vajalikud dokumendid Rapla Maakatastrile, kuhu saate edaspidi vajadusel pöörduda. Pärast katastriüksuse moodustamist esitatakse andmed kinnistusametile. Kõigi eespool toodud dokumentide vormistamine ei võta ära kohustust maksta maamaksu. Õigusvastaselt võõrandatud maa on Teile tagastatud ning seda on Teil õigus kasutada ilma, et kõik dokumendid oleksid vormistatud. Maamaks on kehtestatud maamaksu seadusega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrab kindlaks maksumäärad. Teie elukohajärgsest vallast saadud andmetel ei ole vallas ette nähtud soodustusi pensionäridele. Seega kuulub maamaks tasumisele esitatud suuruses. Kui Te pole nõus kehtestatud maamaksu suurusega, siis saate taotleda selle muutmist valla volikogus või vajadusel pöörduda maavalitsuse poole. V. K. Rakverest kirjutab, et talle on antud volikiri, mille kehtivuse ajaks on viis aastat, s.o 2004. aastani. Volitaja pensioni kättesaamiseks kehtib volikiri ainult kolm aastat. Pangas ega mujal ei nõuta volikirja uuendamist iga kolme aasta järel. Kirja autor küsib, miks selline seadus kehtib ainult pensioni kättesaamisel. Riikliku pensionikindlustuse seadusega (§ 44) on sätestatud, et volikirja alusel makstakse pensioni välja mitte rohkem kui kolm aastat järjest. Järelikult üldvolikiri, millest oma kirjas kirjutate, kehtib pensioni saamiseks tõesti kolm aastat. Märgitud seaduse tekstist saab aru nii, et pärast kolmeaastast pensioni maksmist volikirja alusel peaks pensionär ise pensioni välja võtma. Seaduse teksti aluseks võttes oleks õigus sama volikirja alusel pensioni välja maksta pärast seda, kui pensionär ise on vähemalt ühe kuu pensioni välja võtnud. Kui aga nõutakse uut volikirja, siis on nähtavasti lihtsam see nõue täita kui aega kulutada vaidluste lahendamisele. Volikirja alusel pensioni maksmisel on oluline teada, et kui volikirjas pole kehtivusaega märgitud, kehtib see pensioni kättesaamisel ühe aasta jooksul tõestamise päevast alates. Seega tuleks pärast ühe aasta möödumist esitada uus volikiri. Nimelt on riikliku pensionikindlustuse seadusega kehtestatud pensionide määramise ja maksmise kord. Need eeskirjad peaksid tagama isiku õigused pensioni saamisel ja väljamaksmisel ning samaaegselt kindlustama selle, et isik saaks võimalikult õigeaegselt oma pensioni kätte. Kui volikirja tekstis on märgitud, et see on antud pensioni väljavõtmiseks, siis tuleks volikiri teha mitte kauemaks kui kolm aastat, sellise volikirja alusel on õigus pensioni välja maksta mitte rohkem kui kolm aastat järjest. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||