|
||||
Nr 12 (570) Neljapäev, 28. märts 2002 |
||||
Arhiiv |
Kõigi pensionitõus oleneb alates 1. aprillist hindade kasvust ja palgatõusust. Kui pensionär on mullu töötanud, siis arvutatakse talle pensionikindlustuse registri andmete alusel personaalne aastakoefitsient ning selle põhjal muutub ka pension. Lisaks möödunud aastal töötanud pensionäri pensioni muudatustele arvutatakse tänavu esmakordselt kõigi pensionäride pensionid alates 1. aprillist ümber. See ongi pensionide indekseerimine. Valitsus kinnitab indeksi väärtuse. Sotsiaalkindlustusamet arvutab rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused, korrutades seni kehtinud väärtused läbi indeksiga. Valitsus on kinnitanud 2002. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,084. See on arvutatud tarbijahinnaindeksi aastase kasvu (2001. aasta taseme suhe 2000. aasta tasemega) ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu (2001. aasta taseme suhe 2000. aasta tasemega) aritmeetilise keskmisena. Seadus näeb ette, et kasutatakse ümardatud väärtust täpsusega kolm kohta pärast koma. Tarbijahinnaindeks kasvas 2001. aastal võrreldes 2000. a omaga 5,8 % ehk 1,058 korda. Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine suurenes sel ajal 11 % ehk 1,110 korda. Nende arvude aritmeetiline keskmine ongi 1,084. Arvestades juuresolevas tabelis näidatud pensioni baasosa ja aastahinde uusi väärtusi, on kõigil võimalik oma pensioni suurus kindlaks teha. Kui pensioniõiguslik staa¯ on 40 aastat, pensionikindlustuse aastakoefitsient 1,090 ning senine pension 1570 krooni, siis alates aprillist makstakse talle pensioni: 444.44+(40x30.19)+(1,090x30.19)=444.44+1207.60+32.91=1684.95=1685 krooni. Seega suureneb pension sel inimesel 115 krooni. Pole välistatud, et indekseerimisel pension ei suurenegi või kasvab oodatust vähem. Valdava osa nendest pensionidest moodustavad riiklike elatusrahade seaduse kehtimise ajal määratud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid. Põhjus: kehtiv pensionivalem erineb oluliselt varasemast pensioniarvutamise korrast. Riiklike elatusrahade seaduse alusel arvutati nimetatud pensionid kindla protsendina rahvapensioni määrast, aga praeguse seaduse põhjal on arvutamise alus vanaduspensioni valemil põhinev pensionivalem. Suure osa nn säilitatud pensionidest moodustavad just toitjakaotuspensionid, sest toitjakaotuspensioni arvutamisel kehtis senini erinev kord. Nn säilitatud pensionide hulka kuuluvad ka need, millele kooskõlas riiklike elatusrahade seadusega oli juurde arvutatud pensionilisa, mida praegune seadus ette ei näe. Näiteks pensionilisa mittetöötavale 80-aastaseks saanud pensionärile ja pensionilisa mittetöötavale pensionärile, kellel on ülalpeetavaid. Eraldi on vaja nimetada ka neid pensione, mis on määratud varasema seaduse alusel, kuid mida praegune seadus enam ette ei näe. Näiteks säilitatakse toitjakaotuspension endises suuruses ühele vanemale, lesele või eestkostjale, kes ei tööta ja kasvatab toitja 3- kuni 14-aastast last, ehkki alates 2002. a jaanuarist on see pension ette nähtud ainult kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kellele toitjakaotuspension on juba määratud vana seaduse alusel, säilitatakse see kuni lapse 14-aastaseks saamiseni või isiku tööleasumiseni enne lapse 14-aastaseks saamist. See pension ei kuulugi indekseerimisele, sest ta on määratud endise seaduse järgi. Neil juhtudel jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses. Indekseerimise puhul arvutatakse aga kõiki pensione praeguse seaduse alusel: pensioni osad indekseeritakse ja saadavat summat võrreldakse varem kehtinud seaduse alusel arvutatud pensionisummaga. Kui vana summa on suurem kui uus, indekseerimisel saadav summa, siis jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses. * * * Eelnevaga on antud kokkuvõte Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Külli Pedaku äsja publitseeritud kirjutisest eelmise valitsuse kavandatud ja nüüd kaksikliidu valitsuse poolt järgmisest nädalast rakendatavast pensionide indekseerimisest. Aga pensionärid ise on endiselt selle eelmise sotsiaalministri E. Nestori poolt senini lausa taevani kiidetud indekseerimise suhtes vägagi skeptilised, ja siinkirjutaja arvates mitte ilma objektiivsete, kaalukate põhjusteta. Alles 3 nädalat tagasi rõhutas Pensionäride Ühenduse juhatus Videviku veergudel, et eakad ei ole nõus indekseerimise põhimõtetega, kus kavakindlalt vähendatakse pensioni suurust palgaga võrreldes ja põhjendatakse seda kartusega elukalliduse tõusu ees. Kui tarbijahinnaindeksi kasv ületab keskmise palga kasvu, siis on majandus pankrotis ning eluküsimust lahendab terve ühiskond — noored ja vanad ühiselt. Pension tuleb kindlasti indekseerida lähtuvalt keskmisest netopalgast. 1999. a oli keskmine pension 45 % keskmisest netopalgast, aasta-aastalt on see suhe langenud ning tänavu seadustab langemistendentsi ka indekseerimisvalem. Need palju kära teinud 3 pensionitõstmist (18, 132 ja 45 kr) viivad keskmise vanaduspensioni suhte netopalgasse vaid 34,8 %-ni. Elektri, ravimite jm lausa permanentsed hinnatõusud on seesugused tõstmisnõksatused juba eos allakäigutrepiks keeranud. Muide, mind ei jäta (vahest mitte uit-)mõte, et praegunegi valitsus ei usu ise ka nestorliku indekseerimise sürrealistlikku, imettegevasse jõusse — tühisõnalist demagoogiat ju reaalseks, faktidele tuginevaks, riigile ja rahvale kasulikuks sotsiaal-poliitiliseks kontseptsiooniks pidada ei saa. Ning ega need pensionifondidki, mis tulevastele pensionäridele muretu vanaduspõlve peaksid tagama, ole sisuliselt mitte midagi muud kui isejahvatavad rahaveskid grupile veskite juurde lastud (pääsenud) ärimeestele. Sest inimeste raha säilimine neis fondides pole ju nende omanike totaalse vastutamatuse tõttu tagatud. Et riik sellega rahva enamuse huve ja kogu ühiskonna turvalisemat sotsiaalset tulevikku nõngelt eirab, on paraku üldteada asi. Pensionid alates 01. 04. 02. Indekseeritav Enne indek- Pärast indek- Suure- suurus seerimist seerimist nemine Rahvapensioni määr 800 867.20 67.20 Pensioni baasosa 410 444.44 34.44 Aastahinne 27.85 30.19 2.34 Vanaduspensionpensioni- õigusliku staažiga 15 aastat 828 897 69 Vanaduspension pensioni- õigusliku staažiga 30 aastat 1246 1350 104 Vanaduspension pensioni- õigusliku staažiga 44 aastat 1635 1773 138 |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||