|
||||
Nr 28 (535) Neljapäev, 12. juuli 2001 |
||||
Arhiiv |
Eesti Loodusuurijate Selts (LUS) korraldab suviti oma liikmetele õppepäevi ettekannete ja matkadega loodusesse. Tutvutakse Eesti looduse ja vaatamis-väärsustega. Seltsi liikmed kohtuvad omavahel ja arutlevad mitme-sugustel teemadel. Seekordne loodusuurijate päev oli juba 24. ja toimus Eesti kaunimas kohas Rõuges. Osavõtjaid oli kaks bussitäit, koolilastest eakateni, üliõpilastest akadeemikuteni. Kõik suure huviga kuulajad, vaatajad, oma kodumaa armastajad. Ettekannetes käsitleti Võrumaa taimestikku, loodusvarasid, maa-pinna hüdrogeoloogilist ehitust. Paar ettekannet oli ajalootaustaga. Puhas õhk, rahu ja vaikus, kohaliku kultuuri omapära ? kõiki neid nähtusi alles hakatakse Võrumaal avastama, rõhutas Eeri Kukk TÜ botaanika ja ökoloogia instituudist. Üsna uskumatu tundus, et 18. ? 19. saj. on Eestis elutsenud inimsööjad hundid, kelle ohvriks on langenud üle saja inimese, enamikus lapsed. Peeti jahti, kuid see ei andnud aastaid tulemusi. Lahti saadi huntidest alles siis, kui hakati otsima nende pesi ja hävitama kutsikaid. Looduspäevaliste kogunemis-kohaks, kus peeti söömaaegu ja ööbiti, oli Kiidi turismitalu, kauni looduse ja huvitava maastikuga koht. Esimese õppepäeva järel mindi 6 km pikkusele jalgsimatkale mööda metsateed ja piki Kahrila järve kallast. Kahrila kuulub seitsmest järvest koosnevasse ahelikku, on neist pindalalt suurim (35,2 ha). Samasse ahelikku kuulub veel Rõuge Suurjärv ? Eesti sügavaim (kuni 38 m). Matkateele jäi ka Hinni kanjon, mille sügavust andis samuti imetleda. Teisele päevale olid korraldajad lisaks ettekannetele planeerinud mitmetunnise bussi-ekskursiooni marsruudil: Nursi, Sänna, Rõuge ürgorg, Ööbikuorg. Siin võis tõdeda, milliseid võimalusi pakub loodus. Kui inimene oskab, siis saab ta neid edukalt kasutada. Siinsed teadaolevad 63 allikat ja künklik maastik ei ole leidnud olulist rakendust. Nägime väikest hüdroelektrijaama. Nägime ka rütmiliselt mulksuvat vesioinast. Vesioinas on hüdraulilise löögi energiat rakendav veetõste seade (ENE-st). Samas on toodud ka vesioina tööpõhimõte ja skeem. Tänu allikale kingu serval ja oru põhja paigaldatud vesioinale saab kingul asuv majapidamine vee majja ilma elektripumba abita. Põllumees ei ole alati ots otsaga kokku tulnud ja on otsinud põllunduse kõrval muud tegevust. Näitena minevikust võib tuua Kriisade perekonna, keda teatakse kui väga häid oreliehitajaid. Kolm venda Juhan, Jakob ja Tannil alustasid orelite ehitamist ja see tegevus on kestnud kolm põlvkonda. Haanja väiketalus võrsunud mehed on teinud oma tubli tööga nime ka kodumaast kaugemal. Tannili noorima poja Harri Kriisa oreleid leidub USA-s Illinoisi osariigis ja Floridas. LUS-i organiseeritud loodusuurijate päev Võrumaal ja sõit mööda Võrumaad oli meeldejääv. Osavõtjail kinnistus teadmine: ilus oled isamaa. SALME KARTAU |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||