|
||||
Nr 8 (566) Neljapäev, 28. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Tahan öelda paar sõna vastukajaks mõni aeg tagasi Videvikus ilmunud L. Järve artiklile “Vägivald sünnitab vägivalda”. Tõesti, vägivald sünnitab vägivalda, kuid kust saab alguse see vägivald, mis kodus, pereringis, teoks saab? Me elame koos, oleme loonud perekonna nendega, kes on meile kõige kallimad. Mis on selle taga, et me eneses oleva kurja just kõige lähedasemate inimeste peale välja valame? Küsimuse all on inimese eluvaade. Eluvaade, mis on või ei ole ligimest armastav, mis on inimest ennast armastav, on Jumalat armastav, Jumala armastust vastu võttev. Me võime perevägivalla puhul teha alajaotusi, kõige suurem osa jääb meeste vägivallale naiste vastu, kuid on ka vanemate vägivald oma laste suhtes, on naiste vägivald meeste vastu. Kuid kõigi nende puhul on tegemist meie suhtumisega inimesse, teise inimesse. Juba aastast 1994 on olnud kuriteoohvritele toeks ja abiks kuriteoohvrite toetamise ühingu Ohvriabi vabatahtlikud tugiisikud ning ka perevägivald ja nende inimeste aitamine pole Ohvriabi töötajatele võõras. Just siin on väga oluline inimese eluvaade, tema suhtumine ligimesse. Kuidas lahendatakse pereringis eriarvamused, kuidas suudetakse hakkama saada enda probleemidega, väsimusega või veetakse tigedust ja vägivalda lausa põlvest põlve. Inimeste suhted on omavahel seotud ning kui me soovime vägivalda vähendada, tuleb muuta kogu inimese eluvaadet. Ligimesearmastus suudab vägivalda pidurdada, kuid see nõuab inimeselt palju vaeva. Aga ligimesearmastus ei teostu Jumalata ühiskonnas. Võime küll püüda tasandada tagajärgi, kuid algpõhjus jääb alles ja tekitab taas vägivalda. TIINA TAMMEPUU |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||