|
||||
Nr 8 (566) Neljapäev, 28. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Pukspuust tasub just praegu kirjutada kas või sellepärast, et ka südatalvel murtud pistoksad juurduvad toas. Meie tingimustes on pukspuu üks väheseid lehtpõõsaid, mis talveks lehti maha ei aja ning kaunistab aastaringi aedu, parke ja kalmistuid. Pukspuu on pärit Vahemeremaadest. Seal võib ta kasvada kuni 10 m kõrguseks. Meil kasvatatakse teda peamiselt madalate hekkide või üksikpõõsastena. Pohlalehti meenutavad tumerohelised lehed on nahkjad. Kollased väikesed õied on koondunud kimpudena lehtede kaenlasse. Vili on läikivmustade seemnetega munajas kupar. Lehtpuuliikidest on pukspuu kõige varjutaluvam ning kasvabki paremini teiste puude all, kus saab tuulevarju ning kaitset kevadiste päikesepõletuste eest. Lagedal kasvades on pukspuu külmakartlik ning vajab talvel katmist. Pukspuud paljundatakse põhiliselt seemnetega, talvel pistokstega. Et seemnetega paljundamisel kasvab pukspuu väga aeglaselt, siis ongi otstarbekam teha seda pistokstega. Eriti palju saab pistikuid augusti alguses hekkide lõikamise ja kujundamise ajal. Siis võetakse 6—8 cm pikkused latvpistikud ning istutatakse lavasse, kus nad järgmiseks kevadeks juurduvad. Praegu, talvel, tuleb teha kandpistikud, s.o need rebitakse suurema oksa küljest. Kanda koos suuremalt oksalt kaasa rebitud kooreosaga kärbitakse pisut. Pistoksad istutatakse potti, milles on liiva ja turba segu. Et tagada juurdumiseks vajalik õhuniiskus, kaetakse pistikud kummuli klaaspurgiga. Pistikuid piserdatakse ja õhustatakse paar korda päevas. Pistikud juurduvad aknalaual paari kuu jooksul. Juurdumist ja kasvama hakkamist näitab noorte heleroheliste lehtede ilmumine pistiku ladvaossa. Alles nüüd võib väetada nõrga väetislahusega. Juurdunud pistikud tuleb kevadel istutada suuremate vahedega lavasse või tagavarapeenrale. Istutatud taimed varjutatakse. Põhikohale istutatakse 3—4 aasta pärast. Pukspuu vajab kasvuks lubjarikast mulda. Kõrged liivmullad talle ei sobi. Oskusliku pügamisega saab pukspuust kujundada korrapäraseid madalaid hekke või figuure. Oksi saab kasutada pärgades ja lilleseadetes. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||