|
||||
Nr 8 (566) Neljapäev, 28. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Kuusalu vald (pindala 488 ruutkilomeetrit) asub Ida-Harjumaal. Suurim keskus on 1175 elanikuga Kuusalu alev. Laiemalt tuntakse ka Kiiut oma restoraniks ehitatud tornlinnusega ja alkoholi tootva firmaga Remedia. Viimane on üks Kiiu suuremaid tööandjaid. Kiiul, vanas mõisahoones, töötab ka Kuusalu vallavalitsus. Valla suurim tööandja (kui mitte arvestada vallavalitsust oma allasutustega) on AS Balti Spoon. Kuusalu vallas elab umbes 4700 inimest, neist pensionäre on 1200 ringis. Kui veel mõni aasta tagasi oli vallas registreeritud ja toetust saavaid töötuid kümmekond, siis praeguseks on see arv kasvanud poolesaja lähedale. Töötuks vormistatute arv suurenes järsult eelkõige seepärast, et mõni aeg tagasi hakati arvele võtma ka pikaajaliselt töötuid. Vallavalitsuse sotsiaalameti juhataja Milli Kikkase sõnul on tegelik töötute arv veelgi suurem, sest on ka selliseid töötuid, kes pole end kunagi tööotsijaks registreerinud. Milli Kikkas: “Hiljuti soovis üks kuuekümneaastane üksik mees, et teda vormistataks nn eelpensionile. Selgus, et mees on olnud töötu pikemat aega, elatunud juhutöödest, kuid tööotsijaks pole end registreerinud. Ta ei teadnud, et oleks võinud juba ammu hakata saama abiraha. Juhtum näitab, et infopuudus on ikka veel üks sotsiaaltöö suuremaid probleeme. Riigieelarvest makstavaid toimetulekutoetusi jagati mullu 50 perele kogusummas vähem kui 200 000 krooni. Sellele lisas Kuusalu vald omapoolseid toetusi ja abirahasid 414 000 krooni. Neist olulisemad on koolilõuna umbes 250 lapsele, pensionäride toetamine ravimite ostmisel, ühekordne toetus vähemkindlustatud ja lasterikastele peredele kooliaasta alguseks, liikumispuudega laste transport kooli ja koju. Veel oleme rahaga toetanud neid, kes vajavad meditsiinilisi abivahendeid ja proteese, valla reservfondist on toetatud suurtes õnnetustes (maja või korteri põlengus) kahju saanud inimesi. Vallavalitsuse sotsiaalametis on palgal seitse töötajat: lastekaitseinspektor, toetuste arvestaja, mina üldjuhina ja neli poole kohaga töötajat, kes käivad eakaid ja puuetega inimesi kodus abistamas. Koduhoolduse vajajaid on 30 ringis, kolmele neist viiakse koju Kuusalu Kriisikodus (vanurite hooldekodu) keedetud suppi. Kui iseloomustada meie sotsiaaltöö praegust seisu, siis elame pooleli olevate kavade ajajärgul. Kuusalus asuvasse, enne sõda ehitatud suuremasse hoonesse on kavas rajada sotsiaalkeskus, kus hakkaksid tööle lisaks seal juba olevale seenioriklubile veel ka hooldekodu ja päevakeskus. Seenioride ühendus tegutseb 1999. aastast ja nagu teisteski seda laadi eakate ühendustes on seal mitmesugused huviringid, korraldatakse loenguid, kohviõhtuid jms. Kuid mis seal salata — ruumid on vanad, vajaksid hädasti suuremat remonti. Selle eest, et Kuusalu eakatel on siiski koht, kuhu koguneda, oleme tänu võlgu Alma fondile ja selle juhile Helle Söönurmele. Alma fond asutati ühe vanaproua pärandi (peamiselt maja) müügist saadud rahast. Pärandaja soovis, et temast järele jäänud rahaga abistataks vähemkindlustatuid. Ja kui hakkasime kavandama eakate päevakeskust, otsustatigi osa fondi rahast kasutada ruumide sisustamiseks ja hädavajalikuks remondiks. Nüüd tegutseme selle nimel, et päevakeskusele mõeldud ruumid oleksid ümber ehitatud ja korralikult remonditud ning samas majas oleks ka hooldekodu. Kui praeguses hooldekodus on ruumi vaid kaheksale eakale, siis uus asupaik peaks võimaldama suurendada kohtade arvu poole võrra. Võiksime ümberehitustöödega juba alustada, kuid praegu peame veel ootama ja lootma, et meie taotlusele eitavalt ei vastata ja ümberehituseks vajaliku raha Hasartmängumaksu Nõukogult siiski saame. Tööde alustamiseks oleme palunud vähemalt 300 000 krooni ja kui vallavolikogu otsustab lisada 100 000 krooni, siis on esialgsed mured murtud. Üks suurem probleem valla sotsiaaltöös on veel lahendamata. Praegu pole meil võimalik abistada kõiki liikumispuudega inimesi, kellel on vaja minna näiteks arsti või notari juurde, haiglasse jm. Äärmisel juhul oleme kasutanud vallavalitsuse sõiduautot. Oleme nõu pidanud Valkla riikliku erihooldekoduga, et saaksime hakata rentima nende autot. Üldreeglina ei hakka see teenus olema päris tasuta. Kui transpordi vajaja pole just väga vaene, on vallavalitsus sunnitud osa transpordikulusid kliendi kanda jätma. Valla pingeline rahaline seis suuremat vastutulekut praegu ei võimalda.” Järelpõlvega pole Kuusalu vallas lood just kõige hullemad. Läinud aastal sündis 51 last ja lahkus igaveseks 58 inimest. Pere, kuhu sünnib laps, saab vallalt ühekordset toetust minimaalpalga ulatuses, seega praegu 1850 krooni. Läinud aasta detsembri andmetel kasvas kahekümne kuues peres neli või enam last ning ühtekokku oli vallas 949 alaealist, neist vanemliku hoolitsuseta 13 last, kes elavad 11 hooldusperes. Hoolduspere nimetus eeldab, et hoolitsuseta jäänud laps saab uue (enamjaolt siiski ajutise) isa ja ema ning venna(d)-õe(d). Peret, kes võtab lapse hooldada, toetab riik lisaks tavalistele lastetoetustele veel 900 krooniga kuus. Eero Laidre |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||