|
||||
Nr 28 (535) Neljapäev, 12. juuli 2001 |
||||
Arhiiv |
Videviku küsimustele vastab presidendikandidaat
Toomas Savi:
Mida võiks esile tõsta Riigikogu viimaste aastate tööst seadusandluse arendamisel? Mulle teeb heameelt, et Eesti õigusreform lähiajal lõpule jõuab. Riigikogu võttis vastu karistusseadustiku. See kaasajastab karistused. Kuritegevuse olemus on muutunud, seadustik võimaldab määrata kuritegudele tänapäeva õiglustundele vastava karistuse. Järge ootab piiblipaksune võla-õigusseadus, mis sisuliselt lõpetab nõukogude ajast pärinevate paragrahvide teovõime: siis saame ütelda, et meil kehtivad täies mahus omad, Eesti seadused. Teise olulise lõiguna tooksin esile sotsiaalset turvatunnet süvendavad seadused. Riigikogus on menetlemisel mitu seaduseelnõu, mis reguleerivad pensioni-kindlustust, töötuskindlustust jne. Need peaksid pensionäridele ja töövõtjatele andma senisest oluliselt suurema kindlustunde. Tahame iga seadusesätte taga näha inimest, mõelda, kuidas iga seadusesäte mõjutab meist igaüht. Missugune tegelik sisu on teie kui presidendikandidaadi jaoks mõistel eluterve Eesti? Kuidas selle olulise eesmärgini jõuda? Igaüks saab siin ise palju ära teha, kui lähtub Eesti suure riigimehe Jaan Tõnissoni ütlusest: tahan oma tööd paremini korraldada, vaimu ja keha kosutada. Eluterve Eesti liikumise moto on terve kodanik, terve perekond, terve rahvas. Meie peamine tähelepanu peab kahtlemata keskenduma lastele: see tähendab mängu-väljakute rajamist külades ja linnades, suvelaagrite korraldamist. Aga kõige tähtsamaks jääb ikka vanemate eeskuju. Esimene samm parema tervise poole on terved eluviisid: vähem viina ja suitsu, korrapärane toitumine ja mõõdukas liikumine. Arstiabi kättesaadavus jätab järjest enam soovida. Kuidas oleks mõeldav olukorda olemasolevate võimaluste piires parandada? Eestis on tervishoius igal aastal kasutada 4 miljardit krooni. Sellest rahast peaks Eestile piisama. Tänane süsteem ei ole kahjuks säästlik. Meil on kaks selget päeva-ülesannet ? arendada välja korralik perearstivõrk ja kindlustada arstiabi kvaliteet. Vältimatu abi peab loomulikult olema kõigile kogu aja ja koheselt kättesaadav. Arutlemata pikemalt selle ümber, kas Eesti on langenud kriisiseisundisse (nagu 26 sotsiaalteadlast hiljuti nentisid), võib kiire kihistumise, sotsiaal-pingete ja vastuolude teravnemist ühiskonnas igal sammul selgesti täheldada. Kuidas olukorda parandada, kuidas teeksite seda teie? Me ei tohi lubada kahe Eesti teket, kus eliit on sulgunud turvaküladesse ja ignoreerib ümbritsevat vaesust. Meie lähimate aastate ülesanne on vältida mis tahes suurt kihistumist ja lõhestumist ning rajada terve Eesti. Ma ei julge täna väita, et me oleme kriisis. Viimase 10 aastaga on elu tublisti arenenud. Kõiki signaale tuleb loomulikult hoolega jälgida ja analüüsida. Ja tegutseda ühise eesmärgi nimel, et kõikjal Eestis oleks võimalik elada inimväärset elu. Me peaksime mõtlema positiiv-semalt, nii saab raskustest üle. Olete arst. Kas sellest johtuvalt erinevad teie taotlused ja polii-tilised eesmärgid mõnevõrra Reformierakonna omadest. Milles need erinevused seisnevad? Ma olen vaadetelt liberaal ja usun, et iga inimene peab ise saama oma eesmärke realiseerida. Riik peab selleks vaid eeldused looma. Arsti elukutse on mind aga õpetanud ka aitama neid, kes ise oma probleemidega toime ei tule. See on ka üks riigi rollidest, sest meie väikeses Eestis ei tohi kedagi tähelepanuta jätta. Eestlaste arv kahaneb pidevalt. Kas president ei peaks moodustama rahvastikukriisi vms. komisjoni (ümarlaua), kes töötaks välja meetmed rahva püsimajäämiseks ja vastavate sot-siaalprobleemide lahendamiseks? Sellise komisjoni loomine on kindlasti üks võimalikke tegevuskavasid, kuid on selge, et kiiret murrangut ükski komisjon rahva demograafilisse käitumisse tuua ei suuda. See on ikkagi terve Eesti ühiskonna probleem ja ettevõtmine. Ma usun, et olukord pole siiski nii hull ? nii lihtsalt me ka alla ei anna. Mul on palju tuttavaid noori eesti peresid, kellel on kolm või enam last. Terve Eesti tähendab minu jaoks ennekõike just hea tervisega, isa ja emaga paljulapselist peret ja terveid eluviise. Olete märkinud, et sooviksite olla kogu Eesti president. Aga Eestis on peale edukate ka väga palju säravast elust kõrvale jäänuid, on tänavalapsi, töötuid, narkomaane ja kodutuid. Kuidas toimiksite nendegi presidendina? Ma olen veendunud, et 21.sajandi Eesti saab olema arenev, muutustealdis ja oma inimestest hooliv riik. Väikeriigina ei saa me teisiti, kui peame olema konkurentsivõimelised ning suutlikud kiiresti reageerima muutuvale maailmale. Kuid samal ajal ei tohi me unustada peamist: oma inimesi. On üksainus Eesti ja see Eesti on just nii edukas, kui edukas või edutu on tema kõige väetim ja vaesem kodanik. Mul on see teadmine, see kompass paigas, seetõttu ei ole mul raske olla president tervele Eestile. Ma usun, et sellest saab eelseisva presidendiaja olulisemaid ülesandeid ja me oleme valmis pühenduma selle tasakaalu hoidmisele koos abikaasa Kirstiga. Mida sooviksite veel Videviku lugejatele öelda? Me oleme kätte võidelnud iseseisvuse. Sellel on paraku hind, mis kohati ka kibedust tekitab. Seetõttu ei ole presidendil oma peamiste ülesannete määratlemine keeruline ? tahan teha kõik minust sõltuva terve Eesti elu arendamiseks, et kõik saaksid osa elu paremast poolest. Videviku lugejatele soovin optimismi ja elurõõmu ning tuletan meelde ? meid on nii vähe, et peame alati kokku hoidma ja üksteist aitama. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||