|
||||
Nr 7 (565) Neljapäev, 21. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Vanasti andis jumal kõrge ameti ja sellele lisaks ka terase mõistuse. Nüüd jumal mõistuse jagamisega nii kergemeelselt laristama ei pea. Kellel enda omast ei piisa, kasutab arvuti kõvaketta või kõrgepalgalise nõustaja tarkust. Igal ajal on olnud enesekindlaid tulipäid mõnevõrra rohkem kui neid väärivaid kõrgeid ametiposte. Nii on maailma ametnikuriikide kõrged ülemad jumala abiga välja mõelnud ja pakkunud hulgaliselt ametitoole, mida võiks hiljem kahetsuseta ka kaotada. Sellest ajast, kui inimene õppis kirjutama, on tema ikka uskunud, et kõike saab välja imeda kirjutuspulgast, mida hiljem on ehk ka projektiks nimetama hakatud. Inimene õppis üsna hiljaaegu paberit tegema — aga juba on ta hakanud arvama paberi endast tähtsama olevat. Ja paberi tegemiseks peab asutus olema! Kord meisterdasid suure riigi ametimehed valmis asutuse, mille nimeks pandi NSVL Aidakahjurite Vastu Võitlemise Peavalitsus. Selle kõrge asutuse Vabariiklik Valitsus oma 30 töötajaga asus Toompeal — kõige muude tähtsate asjade lähedal. Ajasid rotte taga. Tsaar Nikita otsustas selle asutuse likvideerida. Ei olnud aidad nii tühjad, et rotid oleksid nälga surnud. Tsaar kirjutas ukaasi nurgale: “Lollus. Ära kaotada!” Vabariikliku Valitsuse ülem läks mureliku näoga peaülema juurde pärima, kellele töö ja paberid üle anda. Selle kohta ei seisnud ukaasis midagi. Tähendab mitte kellelegi. Nädala pärast ei mäletanud enam keegi, et selline asutus oli kunagi olemas olnud. Aitades oli vähevõitu inimeste ja ilmselt ka rottide jaoks. Kui aga rotid uuesti meenusid, siis tehti jälle sama asutus. Vana nimi ei tulnud kellelgi meelde. Nüüd oli see Vabariikliku Sanepidjaama Deratisatsiooni Osakond. Ei vedanud ka sellel asutusel. Torkas kellelegi silma või jäi ette ja kadunud ta oligi. Apteegist ja mujaltki võib rotimürki osta igaüks. Aga asutusel võib ka paremini minna. Eesti esinduse lähedal uhkeldab ühe Moskva ukse kõrval kuldtähtedega silt: “NSVL Turba Kvaliteedi Inspektsiooni Peavalitsus”. Selles istusid targemad mehed, ei rabelnud. Eesti turbatootjad ei saanudki teada niisuguse tähtsa asutuse olemasolust. Samuti ka teised, keda ei tülitatud. Võib-olla elavad nad tänase päevani, kui nad vahepeal igavusest ei ole ära surnud. Riigivalitsemise suutlikkust hinnatakse kõrgelt igal pool, eriti euroametnike poolt. Euroametid, europrojektid, eurokomisjonid ja muud eurod — kokku annavad kõrge eurosuutlikkuse koefitsiendi. Koefitsiendi kõrguse järgi jagatakse ka ametnikele eurosid. Hiljuti olid meil suured pühad loosungi all “Ainult kümme aastat!”. Mõtlen pidukõnesid uuesti läbi ja vaatan kõrgete asutuste telefoniraamatut. Jah, kümne aasta jooksul on jõutud tõesti palju asutusi valmis meisterdada. Ja on alles fantaasia — nimede väljamõtlemisel! Juba muistses antiikkilplas oli niisugune kord. Kui midagi jäi tegemata, otsiti süüdlast. Kui süüdlast ei leitud, tehti uus asutus. Etteotsa pandi kõige targem mees. Kui avastati, et seal mängivad laisad arvutimänge, tehti projekt, viidi läbi reform, mõeldi välja uus nimetus ja asi oli jällegi ants. Arvutisse pandi ketas teiste mängudega. Muidugi on mõnel niru tunne, kui järjest ümber tehakse, poolitatakse ja liidetakse. Ainult nendel vähestel on vedanud, kelle olemasolu on ära ununenud, need elavad rahulikult edasi, kui gripp pole neid tapnud. Eestlane on aga kord loodud niisuguseks kiuslikuks, et ei või mitte näha, kui teisel hästi läheb. Võiks ju juurde teha. Mul on mõned ettepanekud. Kuidas oleks näituseks Odavate Rohtude Maaletoomise Vastu Võitlemise Valitsus? Kallite rohtude jaoks on niisugused asutused olemas. Seal pole isegi proviisori pabereid tarvis. Iga lollgi oskab kontrollida, kas rohu kohta on paberil europitser. Nüüd, kus on kummitamas oht, et odavaid rohtusid hakatakse sisse võtma nagu metanooli, peaks olema grupp rohuteadlasi, kes käe ette paneksid. Kõige tähtsam sellest on ju suur oht paljude tulude kraanile. Pealegi võiksid odavad rohud pidurdada pensionäride mahasuremist. Huvi on ilmselgesti ka riigikassapoolne. Teadusasutusi tuleks ka rohkendada, näiteks Elektri Hinna Tõstmise Põhjuste Väljamõtlemise Instituut! Kenasti kõlaks ja rahvas saaks lolluste üle vähem naerda ja vihastada. Kui ikka teadlased projekti teeksid, siis võiks niisama edukalt tegutseda nagu haiglate ärakaotamisel lausa maakondade kaupa. Sama instituut võiks anda ka projekte näiteks lauatelefonide hinna tõstmiseks. Kuulge, see on tõesti väga tähtis! Maksumaksja peab tõsiselt uskuma kõiki, kes tema taskut koorivad. Ärakaotamise ettepanekuid tuleb lubamatult hõredalt. Üksainus mõistlik oli: “Parim, mida võiks haigete heaks teha, on Haigekassa ärakaotamine!” Ettepaneku on teinud Haiglate Liit. Ega niisugust ettepanekut tohi tehagi, löövad maha, või kaotavad ennast registrist ära. Haigemajad nagunii kuuluvad kaotamisele, neil polnud karta hullemat midagi. Sa jessas, missuguse uhkustundega ma loen seda asutuste, koondiste, ametite ja kõige muu tarvilise administratiivse suutlikkuse nimekirja! Ja kõik ainult kümne aasta jooksul ja missugune fantaasia nimede väljamõtlemisel! Jah! Meie väikest riiki ootab kuulsas Euroliidus isuäratav tulevik ja kui palju, palju auruametnike kohti! Voohhh! HUGO MURRE |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||