|
||||
Nr 7 (565) Neljapäev, 21. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
OLEG BUROV soovib teada, kuidas on reguleeritud toimetulekutoetuse saamise võimalus, kui inimene elab oma majas. Kuidas arvestada kulutusi ja väljaminekuid? Linna korteriüüri teatises on kirjas remondikulud, kuidas seda määratakse eramajas? Kuidas arvestatakse maamaksu ja kõike muud? 9. oktoobril 2001. a võttis Riigikogu vastu sotsiaalhoolekandeseaduse parandused, millega alates 2002. a 1. jaanuarist muutus mõningal määral toimetulekutoetuse arvestamise ja maksmise kord. Senini kehtib toimetulekutoetuse saamise võimalus sellel põhimõttel, et pärast eluasemekulude mahaarvamist (normpinna ulatuses) peaks isikule jääma raha toimetuleku tagamiseks. Toimetuleku piiriks on endiselt 500 krooni esimese perekonnaliikme kohta ning iga järgmise kohta 400 krooni. Normpinnaks, mille ulatuses eluasemekulutusi arvestatakse, on samuti endiselt ühe inimese kohta 18 m² ning lisaks 15 m² perekonna kohta. Nii arvestatakse üheliikmelisele perele normpinnaks 33 m². See kõik kehtib ka pärast 1. jaanuari 2002. Toimetulekutoetuse arvutamiseks kehtestab omavalitsuse volikogu eluruumi alaliste kulude piirmäärad. Seega võetakse eluruumi alaliste kulude piirmäärade ulatuses arvesse eluruumi järgmisi kulusid: 1) tegelik korteriüür või hooldustasu; 2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 3) tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 4) tarbitud elektrienergia maksumus; 5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. Eespool toodud alaliste kulude loetelus ei ole remondikulusid, seega ei ole ette nähtud ka nende kulude kompenseerimist. Toimetulekutoetuse taotlemise seisukohalt ei ole oluline, kas isik elab üürikorteris, oma majas, erastatud korteris või mujal. Kordan veel, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses mahaarvamist jääb alla toimetuleku piiri. Toimetuleku piiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele esmavajalikele kaupadele ja teenustele. Nähtavasti ei ole toimetuleku piiri kehtestamisel lähtutud vajaminevate ravimite maksumusest. Sellest tulenevalt on paljud kohalikud omavalitsused leidnud võimalusi abistada vajalike ravimite ostmisel, sest ravimite hinnad on väga kõrged. Peale selle võib isikutel olla ootamatuid väga olulisi väljaminekuid, mida toimetulekutoetus ei korva. Alates 2002. a 1. jaanuarist kehtib ka uus toetuse liik — vältimatu sotsiaalabi. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse neile, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse seni, kuni isik ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. Seega püütakse uue toetuse kehtestamisega vältida inimeste sattumist eriti raskesse majanduslikku olukorda. Toimetulekutoetuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||