|
||||
Nr 7 (565) Neljapäev, 21. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Kuidas tuleks vabariigi aastapäeva ametlikult tähistada? SULEV, 71: Riigi sünnipäeva tähistavad kõik riigid. Näen oma lapselapsest, et neil rahvale mõeldud üritustel on vähemalt poistele oma mõju. Sõjaväeparaad on tütrepojale olnud nii põnev, ja kui ilm vähegi lubab, oleme ka tänavu 24. veebruaril kahekesi Vabaduse väljakul. Eriti lastele on vajalik, et mõni päev teistest hoopis pidulikum oleks. HELMI, 70: Kahju küll, aga ma pean sellel teemal rääkima üsnagi mureliku suuga. Liiga palju on olnud õõnsat retoorikat, liiga vähe tuumakat sisu. Ülespuhutud tseremooniatel ja kõlavate sõnade tegemisel kipub olema teeskluse kõrvalmaitse. Ja kuidas see saabki teisiti olla, kui paljude meie juhtide peamine liikumapanev jõud näib koosnevat omakasust ja hirmust võõraste kamandajate ees. See näikse asendavat rahvusaateid, kohuse- ja vastutustunnet. Milleks rääkida üks kord aastas ilusaid sõnu eesti rahvast ja isamaa-armastusest, kui isamaaline kasvatus meie koolides jätab palju soovida. Vähemalt minule kui endisele haridustöötajale on meie praegust koolielu jälgides küll selline mulje jäänud. Iseseisvuspäeva ülespuhutud rahvuslikkus ja igapäevase poliitika aadeteta põhimõttelagedus tekitavad mind valusalt riivava kontrasti. Aga see, et president Arnold Rüütel pidas vajalikuks autasustada meie iseseisvuse poolt hääletanud rahvasaadikuid, on temast väga tark tegu. Sellega maksis ta kinni eelmise presidendi võla. OSKAR, 76: See nn pingviinide paraad ehk presidendipaari kätlemistseremoonia pole minu teada kusagil mujal kombeks kui vaid Soomes. Ma ei näe kaaluvat põhjust, miks ka meil peaks olema. Pealegi läheb nii paljude inimeste võõrustamine kindlasti kalliks maksma. Autasustatavate nimekirja koostamisel oleks pidanud olema tähelepanelikum. ROBERT, 66: Vabariigi aastapäeva tähistamise vajaduses pole kahtlust, aga kas riigi sünnipäeva peab just nii pidama, nagu tänini on tehtud, see on küllap ka vaidluste teema. Praegu, majanduslikult raskel ajal, pole sobiv maksumaksja arvel liiga kalleid üritusi korraldada. Näiteks kas presidendi vastuvõtule sobib nii palju külalisi kutsuda? Nii uhkeid pidusid kui praegu võiksime hakata pidama alles siis, kui meil on õnnestunud Euroopa Liidu keskmise jõukusega riikide tasemele jõuda. IMBI, 61: Aastapäeva tähistamine on nii, nagu on, aga autasude jagamine teeb nõutuks. Kas riigi tunnustus ei kaota oma väärtust, kui seda jagatakse nii paljudele? Kaob igasugune ettekujutus austatavate teenetest. Kes on näiteks õpilane-vabadusvõitleja? Kas tegu on kunagiste või koguni praeguste õpilastega? Kui ordenite sadu jätkub senise hoo ja ulatusega, võib varsti see, kes pole veel autasu saanud, end lausa alaväärtusliku kodanikuna tunda. LEMBIT, 38: Minule on iseseisvuspäev tähendanud tööst vaba aega, millest tänavu ilma jääme, sest 24. veebruar on pühapäev. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||