|
||||
Nr 7 (565) Neljapäev, 21. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Kas maameeste võit? Tervishoiureformiga 2015. aastaks kavandatav rajajoon taheti Rapla maakonnas kohalike elanike tegelikke ravimisvajadusi kõrgilt ignoreerides saavutada juba 2005. aastaks, jättes selleks ajaks ligi neljakümne tuhande inimesega maakonda vaid 55 voodiga hooldekodutüüpi järelravi- ja kosumisasutuse. Nii Rapla kui ka üsnagi kaasaegne Märjamaa haigla (oma mudaravivõimaluste ja muuga maarahvale kodulähedane ja väga taskukohane) oleksid haigekassa kõrgepalgaliste funktsionääride eluvõõra (et mitte öelda: rahvavaenuliku) otsuse kohaselt tegutsemiseks vajaliku, haigekassa kaudu edastatava rahata jäetud ning nõndaviisi jõuga lämmatatud. Ent Rapla ajalehe Nädaline ning nendega mõnevõrra hiljem liitunud maakonna omavalitsuste ühisaktsiooniga (Videvik kirjutas sellest 2 nädalat tagasi pealkirja all “Kas Göteborgi katastroof on Eestis välditav?”) koguti nii Märjamaa kui ka Rapla haigla tegevuse jätkamise toetuseks rohkem kui kolmandiku Rapla maakonna täiskasvanud inimeste allkirjad. Raplamaa arstide ja nende mõttekaaslaste võitlus arstiabivõimaluste säilitamise eest kohalikele elanikele on äratanud tähelepanu kogu Eestis. Täna (21. II) sõidab Raplasse sealset olukorda oma silmaga kaema sotsiaalminister Siiri Oviir. Ka Videvik loodab, nõnda nagu kõik Rapla maakonna terve mõistusega inimesedki, et see kogu maakonda teravalt puudutav probleem saalomonliku tarkusega lahendatakse. Videvik arvab ühtlasi, et Rapla haigla juhil dr Sulo Puustal jt sealsetel juhtivarstidel tuleks edaspidi oma kaadri suhtes märksa nõudlikum olla, sest keskastme personal käitub Raplas patsientidega mõnikord lubamatult jämedalt, ravivajajate väärkohtlemist on ette tulnud paraku arstidegi poolt. Põlvagi on virgunud See Kagu-Eesti maakond saaks sealse korraliku haigla kinnipanemisega kindlasti valusamagi matsu kui Suur-Tallinna külje all asuv Raplamaa. Seepärast asusidki Põlvas elav pensionär Heiki Männik ja paar tema sõpra Põlva haigla kaitseks tegutsema. Jaan Laud korjas ainuüksi 16. veebruaril Põlva kaubamajas 400 allkirja. Inimesed on Põlvas aktiivsed ja on päris kindel, et sealgi jõutakse protestiallkirjade kogumisega lähiajal ühe kolmandikuni maakonna täiskasvanud elanikest — nii nagu Rapla maakonnaski. ...200 g leiba, 10 silku, 2 muna — nii “suuri” ostusid ei tee Põlva kandi maainimesed poes üsnagi sageli mitte juhuslikult, vaid sel lihtsal põhjusel, et maainimese tasku on enamasti täiesti tühi. Mäherduse raha eest ta siis veel Tartusse ravile sõidaks? Põlvalane on samuti EV kodanik ning arstiabi peab temalegi kättesaadav olema, nagu EV põhiseadus sätestanud. Haigekassa? Ei! Nii mõneski suures Euroopa riigis on jõutud juba mõned head aastad tagasi selgusele, et ebaefektiivse ning ülikuluka juhtimiskoosseisuga haigekassa (seesugune on kahjuks Eestiski võimutsemas) tuleb likvideerida. Poolas näiteks likvideeritakse haigekassad 1. jaanuarist 2003. Aga Inglismaal jälle on hakatud mõni aeg tagasi sõgedas reformimistuhinas kinni pandud väiksemaid maahaiglaid siin-seal uuesti avama... Millal vähkkasvajalikult, haiglaslikult Eesti tervishoiusüsteemi rängasti kurnav haigekassasüsteem likvideeritakse? Ligi 90 miljoni krooniga — just nii suure rahahunniku raiskab aastas oma asjameeste ja -naiste ülikõrgeteks palkadeks ning bürokraatlikuks edasikestmiseks Eesti haigekassa — saaks lahedasti käigus hoida 4—5 i n i m e s i ravivat maakonnahaiglat. Aga sotsiaalmaksuga kogutava raviraha jagamiseks teab arenenum ja mõistlikum maailm juba ammu kümneid kordi odavamaid ja otstarbekamaid mooduseid, kui seda on siinne praegune haigekassa. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||