|
||||
Nr 6 (564) Neljapäev, 14. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Aastaid kasutati kalamaksaõli lihtsalt kui vitamiinide allikat, kuni 1970. aastal avastasid 2 Taani teadlast Bang ja Dyerberg omega-3 rasvhapped ja nende toime. See uurimus näitas, et eskimotel, kelle toit pärineb suuresti merest, on väga madal suremus südame-veresoonkonna haigustesse. Sama seaduspärasust ei leitud aga nende eskimote juures, kes elasid Taanis ja kellel olid euroopalikud toitumisharjumused. Kuna suremus südame-veresoonkonna haigustesse on kõrge nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis (statistika alusel on 55 % surmajuhtude põhjuseks südame-veresoonkonna haigused), on tänapäeval erilise tähelepanu all just südame-veresoonkonna haiguste ennetamise võimalused. On juba üldtuntud faktid, et omega-3 rasvhapped alandavad vererõhku, triglütseriidide taset, verehüübivust, aitavad vähendada trombide teket ja muudavad veresoonte seinad elastsemaks. Samuti vähendavad omega-3 rasvhapped põletikureaktsiooni, mida on kasulik teada ka selliste probleemide korral nagu liigesevalud, nahaprobleemid. Viimaste uuringute kohaselt on omega-3 rasvhapped võimelised mõjutama isegi teatud tüüpi vähirakke. Omega-3 rasvhapped (lühendid EPA või DHA) on väga pika ahelaga rasvhapped, mida meie organism pole võimeline ise tootma. Seetõttu peame neid saama toiduga. Põhiliseks omega-3 allikaks on merekala, vähesel määral ka taimsed õlid. Mölleri omega-3 on toidulisand kontsentreeritud kalaõlist, mis sisaldab 60 % omega-3 rasvhappeid ja E-vitamiini. Kui palju omega-3 rasvhappeid me vajame? 1997. a pärit Põhjamaade toitumissoovitustes öeldakse, et vajalik oleks 1 g omega-3 rasvhappeid päevas, kas kalatoiduna või lihtsamal viisil — toidulisanditena. 1 g omega-3 rasvhapete saamiseks peaks sööma 50 g lõhet, 115 g skumbriat, 25 g heeringat või 500 g kalamaksa. Kaks kapslit Mölleri omega-3 päevas annavadki 1 g omega-3 rasvhappeid. Inimesed, kellel on soodumus südame-veresoonkonna haiguste arenguks, saavad haigestumise riski vähendada ainult ise. Vajalik on südamesõbralik toitumine — vähe küllastatud rasvu (loomseid rasvu), rikkalikult kiudaineid ning rohkelt puu- ja köögivilju. Rasvast kala soovitatakse süüa aga vähemalt 2 korda nädalas. Regulaarne liikumine ja suitsuvaba keskkond aitavad samuti vähendada kardiovaskulaarsete haiguste tekkeriski. Meil kõigil on võimalik palju teha, et ennetada võimalikke haigusi ja säilitada oma elurõõm! |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||