|
||||
Nr 6 (564) Neljapäev, 14. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Lühikese aja jooksul on ilmunud kaks meie rahvale olulist raamatut, kus on käsitletud Eesti lähiajaloo tähtsamaid etappe ja kahe viimase presidendi elu ja tegevust seoses sündmustega Eestis ja väljaspool seda. Esimene on Lennart Merist ja kannab pealkirja: “Lennart Meri — Eestile elatud elu”. Teos on intervjuu vormis: küsijaks Andreas Oplatka ja vastajaks Lennart Meri. Raamat ilmus esialgselt Saksamaal ja on tõlgitud eesti keelde. Tõlkinud on Leo Metsar. Raamatus on ridamisi ajaloosündmusi ja arutelusid. Esimeseks oluliseks märksõnaks on “Molotovi-Ribbentropi pakt”, selle kohta võib lugeda: “Meie, baltlased, olime langenud pakti ohvriks… Oli arvamus, et pakt sisaldab ka laiemaid salajasi osi.” Paktiga algas Eesti tragöödia: vangistused, mahalaskmised, küüditamised. Küüditati ka perekond Meri. Nad saadeti Komimaale ja Meri meenutab: “Esimene talv oli julm, temperatuur langes miinus 56 kraadi. Meist ei hoolinud keegi, kulutasime töö juures rohkem kaloreid kui toiduga saime, pidime vahetevahel ka kerjama.” Noor Lennart hakkas varakult mõtisklema suurriikide poliitika üle. Aasta 1945 ja Teheran. Ameeriklased kaotasid Teise maailmasõjaga oma põhimõtted. Hoolimata tohutust erinevusest NL-i ja Ameerika Ühendriikide vahel, tuli ka siin ilmsiks suurte võimetus sisse elada väikeriikide ja -rahvaste olukorda. — “Eesti kandis kaotusi igast küljest, otsekui maa, mis asub kahe veskikivi vahel.” Noortele võiksid huvi pakkuda Lennart Meri mõtted õppimisest: “Pärast seda, mis me olime läbi teinud, oli õppimine nauding.” Lennarti ema pidas oluliseks, et poeg õpiks võõrkeeli, sealhulgas inglise keelt, mis algul noorukile sugugi ei “istunud”. Raamatust saame teada sedagi, mida arvab Meri eesti keelest ja meelest. Meri küsib: “Mida tahab väike rahvus?” ja vastab: “Säilitada oma keelt, oma traditsioone, oma elulaadi, jääda selleks, kes ta on.” Teine, Arnold Rüütli “Tuleviku taassünd” on raamat aktiivsest võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. See raamat ilmus enne, kui Rüütlist sai president. Panin raamatu käest mõttega: “Sobib presidendiks küll.” Raamatus on ära toodud paarkümmend dokumentaalfotot. Kaunilt sümboolne on kaanepilt vanaisast lapselapsega. Kui L. Meri raamatu olulisim märksõna on Molotovi-Ribbentropi pakt, siis A. Rüütli “Tuleviku taassünd” algab erakorralise seisukorra kirjeldamisest Moskvas ja selle mõjust Eestile. — “Teist nii ärevat varahommikut oma elus, kui see oli 1991. aasta 20. augustil, ma ei mäleta. — Just selle päeva viimasel tunnil sai lõpuks pikk ja konarlik tee Eesti vabaduseni läbitud.” Eestis ei kaheldud, et putš on suunatud Balti vabariikide vastu, kelle iseseisvuspüüet Garbatšov polnud suutnud taltsutada. Saadi teada, et Pihkvast on Tallinna poole teele saadetud kakssada sõjamasinat. “Kell 23.02 võttis Ülemnõukogu nimelisel hääletamisel 69 poolthäälega vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Seejuures viibis 104 saadikust kohal 70 ja üks saadikuist ei hääletanud, vene saadikud aga ei osalenud.” See oli aastatepikkuse visa ja targa võitluse tulemus. Impeeriumi iket “rahvaste vennalikus peres” meenutavad statistilised andmed. “Kogu okupatsiooni ajal represseeritute hulgaks arvatakse Eestis olevat ligi 125 000 inimest (neist kümnendik alaealised). Hukkunuid oli ligi 50 000.” Raamat meenutab ka Eesti riigikeele seaduse sündi 5. dets. 1988. Ettekande tegi Enn Põldroos, sellele järgnes erakordselt pikk ja äge diskussioon. Arnold Rüütli kindel veendumus on: “Materiaalsel rikkusel ei ole väärtust, kui sellele ei lisandu vaimne rikkus. Haridus on ja jääb rahvuse enesemääramise, põhiväärtuste kujunemise ja realiseerimise aluseks.” Autor ise võtab raamatu sisu lühidalt kokku: “Siin kirjeldatu pärineb ainulaadsest ajast, tulvil märkimisväärseid sündmusi, seda nii ühe inimese ja ühe väikese rahva kui ka kogu maailma ajaloos.” Esimene raamat on rohkem ilukirjanduslik, teine dokumentaal-statistiline. Mõlemad on Eesti ajaloole olulised. Oleksime ülekohtused, kui jätaksime nende kahe Eesti riigimehe kõrval hoopis meenutamata meie esimese presidendi Konstantin Pätsi. Ka tema elas jäägitult Eestile. Tema valitsemisajal tehti mõndagi, mida ei saa unustada. Meenutagem asundustalude loomist, kus maad anti eelistatult lasterikastele peredele. Samuti juhtis Päts tähelepanu vaimsetele väärtustele: aatelisusele, eesti keelele, kodu kaunistamisele. Ta näitas eeskuju ka põllunduses, rajades oma talu Kosele. 1938. a ilmunud raamatus “Konstantin Päts” on kirjutatud: “Ta pidi tsiviilisikuna looma riigi Vene revolutsiooni ja Saksa okupatsiooni kaootilisest pärandusest… ülesanne, mis oli jõukohane vaid geniaalsele riigimehele.” Konstantin Pätsi nimetati juba tema eluajal geniaalseks, Lennart Merit on nimetatud meteoriidiks (Rein Veidemann), jääb oodata, millise nimetuse pälvib rahvalt Arnold Rüütel. SALME KARTAU |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||