|
||||
Nr 5 (563) Neljapäev, 7. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Hiljutisel grupile ajakirjanikele eurointegratsioonibüroo korraldatud Euroopa Liidu teemalisel koolitusseminaril (toimus nii Tallinnas Stenbocki majas kui ka Helsingis Soome välisministeeriumis) saime vajalikku teavet, mis aitab selgemini tunnetada Eesti ja meie põhjanaabri asendit ja meie poliitilisi, sotsiaalseid ning finantsseoseid ja väljavaateid eurokoordinaadistikus. Ülalt tabelist peaks terasema pilguga inimesele paistma, kuidas kulgevad rahavood Soome ja EL-i vahel. Soome rahandusministeeriumi finantsnõuniku Erkki Tassila hinnangu kohaselt saab Soome Vabariik EL-ilt otseselt mõnevõrra vähem finantse tagasi, kui ta ise sinna üle kannab. Siia on kohane lisada info sotsiaalvaldkonnast, mille eelmisel nädalal sain Soome telekanali TV-1 vahendusel: kui Soomes suunatakse sotsiaalsfääri 25,2 % sisemaisest koguproduktist(SKP), siis EL-is on vastav näitarv keskmiselt 27,6 %. Praegu on keskmine palk Eestis veidi alla 30% keskmisest kuutöötasust Soomes. Eerik Terki hinnangul hakkavad palgad Eestiski märksa kiiremini tõusma. Kui inimese sissetulek kasvab 1 %, siis kaasneb sellega 0,6 %-line hinnatõus. Hetkel (veebruar 2002) on keskmine palk Eestis 18 % keskmisest palgast EL-i riikides. Eestis moodustavad hinnad praegu umbes 60 % EL-i hindadest. Elatustaseme hea näitaja on Marje Josingi sõnutsi toidule kuluva raha osakaal — mida vaesem riik, seda enam kulub toidule. Eesti vaeseimad inimesed kulutavad toidule 55 % oma väljaminekutest (keskmiselt 12 krooni päevas). Aga SKP ühe elaniku kohta oli (1998. aasta andmeil) Bulgaarias 4620, Leedus 5500, Lätis 6180, Eestis 7350, Kreekas 13 330, EL-is keskmiselt 20 180, Saksamaal 21 800, Luksemburgis 35 500. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||