|
||||
Nr 5 (563) Neljapäev, 7. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Küsitakse, kas odavamate ravimite tagasitulek õigustab ennast. Olen aastaid muret tundnud, et apteegist on kadunud paljud omaaegsed ravimid, mida kasutasime ja mitte kasutult. Saime abi mitmesuguste kergemate terviserikete (peavalu, nohu, köha jne) korral. Neid käsimüügiravimeid sai arsti retseptita ja suhteliselt odavalt ning nad aitasid edasi elada. Nüüd on apteegid täis kalleid Lääne-Euroopa ja veel kaugemate maade ravimeid. Öeldakse, et on kaasaegsemad ja hulga tõhusamate raviomadustega, mis iseendast on ju hea. Eluea pikenemist viimase 10 aasta jooksul need kallid ravimid pole kahjuks taganud. Olen kohtunud paljude vanemas eas inimestega, kellel kodus kümneid arsti välja kirjutatud ravimeid, kuid mida nad lihtsalt ei saa tarvitada vastunäidustuste tõttu — kutsuvad esile iiveldust jne. Kogu pensioniraha raisatud ja tervist ikka pole. Raske on nõu anda ka perearstil, kui paljusid ravimeid ei taluta. Oleme ju kõik erinevad, üks talub, teine mitte. Usun, et omaaegsete ravimite tagasitulek vähendab meie rahalisi väljaminekuid ja oskame nendega ka ümber käia. Üldiselt aga soovitan vanemas eas olla sina-peal loodusega, mille osa ju oleme. Tassike raviteed oskuslikul kasutamisel surub maha mõnegi tõve. Uskuge loodust ja tema loojat! KALJO MANDRE, proviisor |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||