|
||||
Nr 5 (563) Neljapäev, 7. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
A. K. küsib, millist pensioni hakkab saama naisterahvas, kes käesoleval ajal saab töövõimetuspensioni ning kellel on 14 aastat pensionistaa¯i. Vanaduspensioniealiseks saab ta 2002. aasta lõpul (on 1944. a juunis sündinud). Kas ta hakkab saama rahvapensioni? Riikliku pensionikindlustuse seadusega (§ 19) on sätestatud töövõimetuspensionilt vanaduspensionile ülemineku kord. Töövõimetuspensioni makstakse, kuni isik jõuab vanaduspensioni ikka. Seega määratakse 1944. aastal sündinud naistele vanaduspension 58 aasta ja 6 kuu vanuseks saamise ajast elukohajärgses pensioniametis. Pensionäri avaldust vaja ei ole. Pensioni suurus oleneb vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaa¯ist. Näiteks 14 aastat korrutatakse vanaduspensioni määramise ajal kehtiva staa¯iaasta hindega ning saadud summale lisatakse pensioni baasosa. Nii saadakse vanaduspensioni suurus. Kui arvutatud vanaduspension osutub väiksemaks kui saadud töövõimetuspension, siis makstakse pensioni endises suuruses. Tuleb silmas pidada, et makstav pension ei või olla väiksem kui töövõime kaotuse protsendile vastav osa, mis on arvutatud 30-aastase pensioniõigusliku staa¯i alusel. J. M. Tallinnast soovib teada, kuidas toimida, et tütre korter endale saada. Tütar lahkub alaliselt Eestist. Tütre korteri saate osta, samuti võib tütar korteri Teile kinkida. Kinkeleping peab olema vormistatud notari juures. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||