|
||||
Nr 5 (563) Neljapäev, 7. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Kui Oru hooldekodu 1949. aastal alustas, sai ta nimeks Räägu vanadekodu, sest asuti kunagises Räägu mõisas. Hiljem, kui teotseti maavalitsuse alluvuses, sai nimeks Haapsalu hooldekodu, nüüd vallavalitsuse hoole all on nimeks Oru valla järgi Oru hooldekodu. Nimi nimeks, töö jääb ikkagi samaks: hoolitsus vanurite ja puuetega inimeste eest. Kui tööd alustati, elutses hooldekodus 55 vanurit, praegu on hingekirjas 42 hoolealust. Hoolealuste vähenemine tuleb sellest, et hooldekodus püütakse elanikele pakkuda võimalikult paremaid elutingimusi. Kui algusaastatel elas ühes toas palju inimesi, siis nüüd on ühes ruumis 2—3—4 hoolealust, põhiliselt on 2—3 kohaga toad. Nagu hooldekodu direktor Aili Nõupuu ütles, tahavad nad veel sel aastal minna üle vaid kahekohalistele tubadele. Selleks tehakse praegu peahoones ümberehitust. Ehituse käigu tuleb juurde ka füsioteraapiatuba. Puhtus on hooldekodus au sees. Mõlemal korrusel on duširuum, lisaks sellele saun, mille kõrval pesuköök. Välja ehitati euronõuetele vastav köögiplokk, millele tervisekaitsetalitus andis hea hindega tegevusloa. Igavust ei tohiks hoolealused kurta. Tegutseb käsitööring, enne jõule korraldatakse igal aastal käsitöönäitused. Igaks jõulupühaks õpitakse selgeks näidend. Kaks korda kuus käib külas Haapsalu vabakogudus. Tihe koostöö on EELK Lääne-Nigula kogudusega, kust käiakse kohal jutlusi pidamas ja armulauda andmas. Peab ütlema, et usuteemad on hoolealuste seas vägagi populaarsed. Kevadest sügiseni saavad vanurid puhata ilusas vanas mõisapargis, mida koos personaliga korras hoitakse. Kui algusaastail tegutses hooldekodu juures ka abimajand, siis hiljem see likvideeriti. Viimase aja elu kallinemisega on hakatud uuesti harima peenramaad ja väikest kartulipõldu. Kasu on sellest niipalju, et ega enne veebruari-märtsi pole kartulit, porgandit, peeti vaja osta. Seegi kokkuhoid! Hoolealuseid elab hooldekodus üpris mitmes vanuses. Kõige vanem elanik on 99-aastane Anna Olesk. Nagu öeldud, püütakse võimalikult paremate elutingimuste poole. Hoolealused on põhiliselt oma maakonnast, kuid ka Keilast ja Tallinnast. Viimastega on raskusi, sest nende hulgas on ka mõned “prügikastiinimesed”, kes pensioni kätte saades kipuvad seda alkoholi peale kulutama. Hoolduskoht Oru hooldekodus maksab 3200 krooni, põetuskoht (neile, kes vajavad pidevat abi, lamajad haiged) 4000 krooni. Selle summa sisse kuuluvad nii toit, riided, ravimid kui ka muu hooldus. Et pension nii suur ei ole, maksavad puudujääva summa kohalikud omavalitsused või omaksed. Hoolealuste käekäigu eest muretseb 18 töötajat, kelle hulgas on meditsiiniõde ja 5 hooldusõde. Pidevalt hoiab vanurite tervisel silma peal perearst. Et hooldekodu vajatakse, sellest annavad tunnistust pidevad telefonikõned, kus soovitakse vanurile kohta. Kahjuks peab praegu veel ära ütlema. Aasta lõpuks, kui juurdeehitis valmis, saab (vaid) neli kohta juurde. Hea seegi. ÜLO SAIN |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||