|
||||
Nr 5 (563) Neljapäev, 7. veebruar 2002 |
||||
Arhiiv |
Saaremaal Kihelkonnale viiva maantee äärde männitukka peidetud Kogula hooldekodu avati 1964. aasta 5. veebruaril. 120-kohalises hoones elab praegu 74 meest. 1997. aastal alustatud rekonstrueerimistöödega on majale antud igati kaasaegne ilme. Ruumid on puhtad ja soojad, elanikud hoolitsetud. Lähiajaloost teame, et viimase sõja ajal oli Kärla lähedal lennuväli, kust 24 lennukit sooritasid ööl vastu 8. augustit aastal 1941 õhurünnaku Berliinile. Kui 1960. aastal lennuväli likvideeriti, lahkusid Kärlast sõjaväelased. Kasarmud jäid tühjaks. Juunis 1961 otsustas tollane Eesti NSV valitsus asutada Kogulasse invaliidide hooldekodu. Pisut vähem kui kolm aastat kulus, kuni tuli majja esimene hoolealune, kes elab siin praegugi. Ühe ruumi seinal on kaart, kus on märgitud elanike kodukohad. Viis-kuus aastat ei ole majja uusi elanikke juurde tulnud. Juhatajat see isegi rõõmustab, sest juba 1995. aastal hakkas ta Sotsiaalministeeriumilt taotlema meestele normaalsemaid elutingimusi, mis tähendabki kohtade arvu vähendamist. Iga kliendi pealt maksab riik 2300 krooni kuus. Majast saab tööd 38 inimest. Direktor Valdur Oll oli rahul, et detsembris Tallinnas toimunud klienditeenindaja kursustel osales 4 nende töötajat — majandusjuhataja Andrus Õunpuu, tegevusejuhendaja Jüri Tõru, huvijuht Reelika Murd ja hooldaja Külli Sark. Abi on saadud Hollandist ja Soomest. Hooldusala juhataja Aime Tamme sõnul on nad saanud suurt abi ja rahalist toetust Hollandi projektidest, mis on mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide abistamiseks. Aime Tammele tegi ettepaneku kirjutada keraamikaprojekt ja kangakudumisprojekt Piet Boeresijn Hollandist. See mees käis enne läbi mitu taolist asutust Eestimaal, kui saarlaste kasuks otsustas. Nimetatud projektid Holland ka rahastas. Kangastelgedega ühes ruumis on miniköök (valamu, külmkapp, elektripliit koos), mille juures toimub toimetulekuõpetus, mida on läbi viinud Reelika Murd. Tema on õpetanud ka kangastelgedel kuduma. Tubli vaibakuduja on Olev Jaska. Keraamika on kõige popim. Savitöötehnikat käib kaks korda nädalas õpetamas Maila Juns Kuressaare Ametikoolist. Üks tunnustatavamaid meistrimehi sellel alal on Jaan Siitan, kelle sõrmed on voolinud palju ilusaid kujusid. Omapäraseid glasuuritud, õhuliste näpitud äärtega tasse ja seinaplaate teeb Gunnar Dmohovski. Tassitegemises pakub talle konkurentsi Vilmar Niinemets. Meestele teeb rõõmu, et nüüd on nende kodu õuel oma kätega laotud põletusahi, kus saab omavormitud saviesemeid põletada. Toodetest on ka näitusmüüke korraldatud. Mõned meestest on käinud abistamas ümbruskonna vanureid ja talunikke. Hooldatavaid hoitakse kursis nii kogu maailmas kui ka koduvabariigis ja maakonnas toimuvaga. Igal teisipäeval koosolekul saavad nad oma arvamuse öelda. Suvel on tehtud väljasõite Kuressaarde, kus on käidud nii kohvikus kui ka uues sanatooriumis Meri. Tutvumisreise on tehtud Karujärvele, Viidumäele ja mujalegi. Igal pühapäeval on majas palvetund, kus on käinud kirikuõpetajaid ka Soomest, Rootsist, Kanadast. Poole kohaga on tööl psühhiaater ja kord nädalas võtab oma pisikeses kabinetis kliente vastu hambaarst. “Need 33 tööaastat on minult palju võtnud, kuid on ka palju andnud. Meie oleme nagu üks suur pere, kus ei ole üksteisele jala ette panemist. Pigem võiks meid võrrelda tööka mesilasperega, kus ühise eesmärgi nimel kõik usinasti tööd teevad,” võttis V. Oll kokku oma elutöö. Selle aasta esimestel kuudel kuulutatakse Kogulas välja konkurss uue juhataja leidmiseks. Kogulas käis AIMI PITK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||