|
||||
Nr 4 (562) Neljapäev, 31. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Olin mõnda aega Eestist ära — koolitusel. See oli küllalt kaugel. Teate isegi — head koolitused toimuvad seal, kus on soe ja palmid ja meri. Kus täpsemalt? See ei olegi tähtis. Kelle kulul? Ka see ei ole tähtis. Peaasi, et olen nüüd täiesti võimeline lugejale praegust keerulist poliitilist situatsiooni selgitama. Juhtunud on ju paljugi. Pean silmas hr Laari tagasiastumist, sest õige isamaalane ei astu kunagi tagasi, vaid ainult edasi (nagu teede- ja sideminister T. Jürgenson). Seekord tundub, et hr Laar võttis eeskuju ajaloost, sest hüüdnud ju kindral Kutuzovgi Moskvat maha jättes, et kui tahad võita, siis põgene! Ja nagu me kõik mäletame — võit tuligi! Peenike värk! Nii et pole võimatu, et kaks ebaõnnestunud katset peaministri ametiga leiba teenida ei kohuta hr Laari seda millalgi üritamast kolmandatki korda. Arvamused, nagu võiksid kõik isamaalised valitsejad koos Laariga ronida nüüd ajaloo prügikasti, tuleb otsustavalt hukka mõista. Aga peaministri kabineti vastu (koos tooli ja tagatoaga) on asunud elavat huvi ilmutama hr Kallas. Hoiame pöialt, et see tal sedapuhku ka viimaks õnnestuks. Praegu tuleb loota, et sõber Edgar ei lase nüüd halvimal korduda. Ja selle eest pole ju raske tänutäheks ehk millalgi astmelist tulumaksugi kehtestada. Mõõdukad on aga otsustanud, et aitab jamamisest, ja nüüd loovat nad isamaalastega koos Riigikogusse eurotasemelise näidisopositsiooni. Mis tähendaks ka, et uue eelarve vastuvõtmine on sügisel lausa lust ja lillepidu! Aga mis päris täpselt juhtuma hakkab, seda ei tea isegi tähetargad. Et ühinemisi ei takista erinevad programmid, erinevad põhimõtted ega lubadused ammugi mitte, omandab seekordne valitsusliidu kokkupanek kindlasti pikantselt auväärse koha Eesti demokraatia arenguloos. Kodanik Koeranael, kolumnist |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||