|
||||
Nr 4 (562) Neljapäev, 31. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
H. H. on esitanud mitmeid küsimusi seoses korteriomandi seadmisega. Ta küsib, kelle ülesandeks vallas on korteriomandi seadmine, kes on kohustatud subjekt. Veel soovib ta teada, kas pärast 1. jaanuari 2002 on korter vallasasjana tsiviilkäibes, kui enne nimetatud kuupäeva on antud avaldus korteriomandi seadmiseks. Kas saab mingeid sunniabinõusid rakendada isikute suhtes, kes ei ole nõus korteriomandi seadmisega? Paljud erastatud korteri omanikud arvavad, et pole vaja moodustada korteriühistut või sõlmida ühise tegutsemise lepingut. Loodetakse, et majade haldajad-elamuorganid või kinnisvarahaldurid, kes senini on tegutsenud majade hooldamisega, teevad seda edaspidigi. Paljud on küsinud, miks on seda korteriühistut ja korteriomandit vaja. Korteriühistu moodustamine ning ka korteriomandi seadmine nõuab korteriomanikelt teatud ühistegevuse võimet. Suurtes majades on raskem ühiselt tegutseda, kuid aja jooksul on siiski selgunud, et ühistud suudavad ökonoomsemalt majandada ja korteriomand on tähtis juriidiliselt, kuigi korter jääb edaspidigi tsiviilkäibesse. Kinnisvaraturul hinnatakse siiski rohkem seda, kui vara on seotud maaga. Korteriomandi seadmisel võib piirduda minimaalse maa kinnistamisega, see oleks ainult majaalune pind ja teenindamiseks vajalik maa. Küsija H. H. kirjast järeldan, et olite esitanud avalduse korteriomandi seadmiseks vallavalitsusele, kes teatas, et kogu edasine toimetamine lasub eluruumide erastamise kohustatud subjektil. Vallavalitsus ongi see kohustatud subjekt. Korteriomandi seadmist saab algatada ka korteriühistu. Kui ühistut ei ole moodustatud, siis saab korteriomandi seadmist algatada erastamise kohustatud subjekt (kirja andmeil vallavalitsus). Lisaks on eluruumide erastamise seadusega (§ 15) sätestatud, et kui elamus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanikud maksavad majanduskulutusi korteriomandi seaduse järgi. Korteriomandi seadusega (§ 3) on sätestatud, et korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Seaduses on ka öeldud, et kaasomandis oleva kinnisomandi võib jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. Samas on ka võimalus, et kui kinnisomandit korteriomanditeks jagatakse, siis võib mõne eluruumi jätta kaasomandisse. Et korteriomand seatakse kogu maja osas, siis organiseerib kohalik omavalitsus vajalike dokumentide vormistamise kogu maja kohta. Lõpuks ka selgitus vallasasjast tsiviilkäibes. Teatavasti on asjaõigusseaduse rakendamise seaduses sätestatud, et kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse võib ehitist, selle mõttelist osa, reaalosana erastatud eluruumi võõrandada ja pärida kui vallasasja. Nii võib ehitist või selle osa vallasasjana võõrandada kuni 2003. aasta 31. detsembrini (1. jaanuar 2002. a on niisiis muudetud). |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||