|
||||
Nr 4 (562) Neljapäev, 31. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Neljandat aastat on Rapla maakonna puuetega inimeste koja esimees Endel Asser. Mis organisatsioon on puuetega inimeste koda? Puuetega inimeste koda on katusorganisatsioon teistele puuetega inimeste organisatsioonidele. Nendeks on seltsid, ühingud ja muud. Raplamaal on kojal allüksusi seitse ja liikmeid enam kui nelisada. Kas Raplamaal on palju puuetega inimesi? Puuetega inimeste täpset definitsiooni polegi. Puuetega inimesi on minu teada maakonnas rohkem kui 1700, viimase sotsiaalse passi andmetel on neid 1740, s.o üle 2 % maakonna elanikest. See on küllaltki suur arv. Puudega inimese määratluse üle on vaidlusi ja diskussioone. Üks näide. Kas suhkruhaigus on puue või krooniline haigus? Kas suhkruhaigus on väiksem puue kui jalutus? Jalutu inimene võib olla ravita päevi, kui aga suhkruhaige jääb veerandtunniks ravita, võib ta surra. Rootsis on suhkruhaigus kindel puue. Kes määrab puude suuruse? Selle määrab arstlik ekspertiisikomisjon. Varem pidid inimesed käima ise teatud aja järel komisjonis. Nüüd käivad komisjonis ainult perearsti või eriarsti koostatud sellekohased dokumendid. Kas see tähendab, et on kadunud tervisekeskustes ja polikliinikutes pikad järjekorrad, kus puuetega inimesed ootasid kitsastes koridorides tundide viisi komisjoni jutule pääsemist? Jah, järjekorrad on kadunud. See on hea. Aga teisest küljest halb. Sest nüüd on perearsti vastutus väga suur. Perearsti dokumentide põhjal määrab nüüd vabariiklik ekspertiisikomisjon puude astme. Puude astmed on sügav, raske ja keskmine puue. Erineva puude puhul on toetuse suurus erinev. Nüüd komisjon inimest ennast ei näe. Inimene ei saa ennast ekspertiisikomisjoni ees kaitsta, ennast komisjonile näidata. Kui ta pole määratud puudeastmega rahul, võib ta esitada vabariiklikule ekspertiisikomisjonile taotluse selle ümbervaatamiseks. See toob aga kaasa puude määramise venimise ja lisasekeldusi. Millised olid Rapla maakonna puuetega inimeste koja tähtsamad mullused ettevõtmised? Minule endale oli kõige vajalikum ja huvitavam uuringute läbiviimine 16—45-aastaste puuetega inimeste elukvaliteedi kohta. Täitsin ankeetküsitluse 30 inimese kohta, kes olid valitud kümne erineva diagnoosi alusel. Pidin kõigi nende inimestega suhtlema, neid küsitlema. Ilmnes selgesti, kuivõrd halb on ikkagi meie puuetega inimeste elukvaliteet. Lausa imestama paneb, kuidas on võimalik 300 krooniga kuus pereliikme kohta toime tulla. Kuid oli ka keskmise puudega inimesi, kes töötasid ja kelle pereliikme kohta tuli kuus poolteist tuhat krooni. Väga hästi õnnestus konverents “Eetilisest lähenemisest puuetega inimeste sotsiaalhoolekandele”. Oli mitu sisukat sõnavõttu, vaadati Mart Ummelase filmi “Mella” meie maakonnas elavast puudega noormehest Meelisest, kes on õppinud varvaste abil ja arvutit kasutades arvutigraafikat tegema ja ka joonistama. Konverents rõhutas headust ja üksteisemõistmist. Suvel oli kahepäevane laager Käru tervisekeskuses, sügisel aga sügisandide konkurss, mille korraldasime koos Rapla hooldekeskusega. Osavõtt oli elav ja konkursile toodi palju omavalmistatud huvitavaid hoidiseid, salateid ning ka puuvilju ja seeni. Oli ka käsitöid. Novembri lõpul oli puuetega inimeste päev Raplas, millest võttis osa 154 inimest. Aastalõpuüritus oli puuetega laste jõulupuu raamatukogu saalis. Oleme pidevalt tegutsenud ka selle nimel, et Rapla tänavatel oleks võimalik ratastooliga liigelda ja asutustesse pääseks ka ratastoolis. Tänu rekonstrueerimisele sai Raplas ratastooli jaoks liikluskõlblikuks Viljandi maantee kõnnitee, ehitati ka mõned kaldteed, näiteks postkontorisse. Kahjuks pole aga leitud võimalust maavalitsuse kõrge trepiga administratiivhoone juurde kaldtee ehitamiseks. Mida ette võtta puuetega inimeste olukorra parendamiseks? Puuetega inimesed peaksid saama jõukohasel tööl käia. Selleks peab neil olema vastav kutseharidus. Selle saamiseks tuleks kutsekoolides luua vastavad osakonnad. Puuetega inimene tunneks end siis ühiskonna täisväärtusliku ja vajaliku liikmena. Praegu on puudega inimesel väga raske tööd saada. Mida arvad haiglate sulgemisest? Maakonnas kavatsetakse neil päevil sulgeda kaasaegne ja heade arstide-õdedega komplekteeritud Märjamaa haigla. See on hirmus. Tundub, nagu tahetaks maainimesi lausa füüsiliselt välja suretada. Inimestel pole raha, et sõita näiteks Eidaperest Tallinna või Pärnusse eriarsti juurde või haiglasse. Ka liiklusolud on maal kesised. Sugulastel pole võimalik haiget suure linna suures haiglas külastamas käia. Võtta eeskuju Rootsist, kus igal perel on auto või mitugi, on küüniline ja inimesi mõnitav. Meil ju pole nii, meie maainimesed pole rikkad. JUHAN MÄRJAMA |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||