|
||||||
Nr 4 (562) Neljapäev, 31. jaanuar 2002 |
||||||
Arhiiv |
Esmalt tuleks kaaluda püsitasude ärajätmist ja sellega Eesti Energia vabastamist koomilisest sotsiaalelektri “tootmise” kohustusest. 90 miljoni krooni suurune tulude vähenemine ei oleks EE rahavoogude kontekstis ka eriti märkimisväärne kaotus. Teiseks on vaja kärpida juba tariifide kooskõlastamise ajal protestitud neid tarbijagruppide ja hinnapakettide tariife, milles kavandatud tõus ulatub 35 kuni 70 protsendini. Kavandatud 1.10-kroonist põhitariifi tuleks selleks vähendada 5–6 sendi võrra. Kas hilinenud hinnamuutmine ei sea ohtu elektrijaamades juba alustatud rekonstrueerimist? Ei sea. Teatavasti alustas EE Narva elektrijaamade renoveerimise ettevalmistustega juba eelmise aasta alguses. Projekti rahavoogude planeerimisel arvestati nii 49 protsendi Narva elektrijaamade aktsiate eest NRG-lt laekuva veidi enam kui ühe miljardi krooniga kui ka veel heaks kiitmata elektritariifide tõusust laekuvate lisarahadega. Ehk teisiti öeldes: karu nahka asuti jagama enne, kui karu lastud. Ehkki leping on jõus, toob NRG kõrvalejäämine kaasa kaks muudatust, mis lubavad kavandatud hinnatõusu mahendada. Esiteks, ehkki NRG tugirahadeta võtab rekonstrueerimiskava rohkem aega, ei ole seni keegi tõestanud, et aluseks võetud ajakava on otstarbekas. Senine rekonstrueerimiskava oli tuletatud pigem NRG soovidest kui Eesti energeetika arengukavast ja Narva elektrijaamade vajadustest. Teiseks, seoses NRG kõrvalejäämisega väheneb üldse vajadus rekonstrueerimiseks vajaliku raha, sealhulgas laenuraha järele. Teadaolevalt on vastavalt kokkulepetele tagatud NRG-le nende 4,5 miljardi krooniselt “investeeringult” vähemalt 12-protsendiline tootlus. Sisuliselt tähendaks see NRG-le 4,5 miljardi krooni laenuraha sissetoomise eest rohkem kui nelja miljardi krooni (nimetatud summa ei ole diskonteeritud 15-aastasele perioodile) väljaviimise võimaldamist. Diskonteerides reaalsel ajateljel aga ka NRG 4,5 miljardit krooni (sest sellegi raha kasutamine toimuks pikema aja vältel), selguks, et Eesti “võit” NRG-tehingust oleks olnud pigem sümboolne. Seega kaasneb NRG kõrvalejäämisega energiaplokkide rekonstrueerimiseks vajaliku finantskoormuse vähenemine. IGNAR FJUK |
|
||||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||||