|
||||
Nr 3 (561) Neljapäev, 24. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Põlva Linna Rahvakool ehk endise nimega Põlva Kolmanda Nooruse Ülikool alustas tegevust 1993. aasta sügisel. Kooli loomine oli tingitud soovist aidata eluraskustega kimpu jäänud eakaid, et nad uues olukorras, järjest süvenevas vaesumises, suudaksid toime tulla. Tegelikkus näitas, et vanad inimesed vajavad head nõu ja ka teavet, kuidas mitmesuguste eluseikade puhul käituda või toimida, mida ette võtta. Ka varem peeti loenguid, kuid need toimusid juhuslikult, sageli muude ürituste eel või järel, nii oli kuulajatel raske süveneda. Peagi jõuti tõdemuseni, et on vaja süsteemsemaid õppusi varem koostatud õppeprogrammide järgi. Siis on ette teada, mida pakutakse, ja inimene oskab aega vastavalt oma eelistustele jaotada. Et mitmes suuremas linnas on juba ammu tegutsenud Eesti Pensionäride Liidu eestvõttel sellised koolid, siis otsustati ka Põlvas eakate kool käima panna. Asja eestvedajaks hakkas staa¯ikas haridustöötaja ja täienduskoolituse korraldamise kogemustega Eha Kivi, kes juhib rahvakooli edukalt praeguseni. Igaks aastaks koostataval õppeplaanil on oma märksõna, mis on kajastunud üksikasjalisemalt loengute teemades. Õppeaasta alguses tehakse põgus, aga tulemuslik küsitlus ja nõnda saavad kirja teemad, millest omakorda tuleb ka vastav märksõna. Kavandatu põhjal on võimalik juba aegsasti lektoritega kokku leppida, et nad saaksid teemasse vajalikult süveneda. Loengute eesmärk on koolitada eakaid eluga paremaks toimetulekuks, eneseabi korraldamiseks, laiendada kuulajate silmaringi ja nende aktiivsust tõsta. Loengutes ja arutlustes on küllaltki sageli käsitletud Eesti riigi seadusi, eriti neid, millest sõltub pensionäri elu-olu, samuti sagedasi põhilisi seadusemuudatusi. Omaette sarja moodustavad aga tervishoiualased teemad, mis on eakale eriti vajalikud-tähtsad, samuti sotsiaalhoolduse probleemid. Soovitud on teadagi ka mitmesugused kultuuri- ja kodukaunistamisteemad. Viimastel aastatel on päevakorrale tõusnud eakate koduhooldus, naabrivalve, Euroopa Liit jt probleemid. Päris uus on arvutiõpe. Pensionäride rahvakool on siinkandis populaarne. Alustati 23 õppuriga, nüüd on koolipere juba rohkem kui neli korda suurem. Koolis on käinud elutarkust ning teavet jagamas inimesed paljudelt elualadelt. Loenguid on pidanud Riigikogu liikmed, omavalitsusjuhid ja mitmete erialade spetsialistid, juristid, politseiametnikud, arstid, sotsiaaltöötajad, Kagu-Eesti partnerlusprogrammi eestvedajad ja paljud teised huvitavate elualade töötajad. Alates sellest aastast on kooli kuulajatel võimalus saada juriidilist nõuannet tasuta. Selleni jõudsime tänu Eesti Pensionäride Liidu olulisele abile. Rahvakooli õppekäigud ja -sõidud on alati olnud kindla sihituse ja hariva eesmärgiga. Olgu siinkohal nimetatud õppesõite Jõgeva Sordiaretusjaama, Räpina Kõrgemasse Aianduskooli või Türi lillelaadale. Sellistel sõitudel näeb-kuuleb mõndagi kasulikku, on võimalik muretseda üht-teist ka oma aeda või tuppa. Näiteks Setu Talumuuseumis Värskas õpiti setu pitsi valmistamist. Rahvakooli kuulajad on osalenud heakorratöödel Põlva linnas ja Talurahvamuuseumis. 1998/99. õppeaastal korraldati E. Kivi eestvõtul küsitlus Põlva maakonna pensionäride hulgas. See kandis nimetust “Põlva maakonna eakate toimetulek eluga ja eneseabi”. Mahukas ankeet täideti kogunisti 1225 eaka kohta. Andmed töödeldi Tartu Ülikooli arvutikeskuses ja kaante vahele sai mahukas käsitlus maakonna vanurite elust ja muredest. Rahvakoolil on kujunenud vägagi head suhted liikumisega Kodukant. Külas on käidud Võru, Valga ja Viljandi eakatel. Head sidemed on Põlva päevakeskusega, mille ruume päris sageli kasutatakse. Õppetöö rahvakoolis algab septembris ja kestab juulikuuni. Õppused toimuvad iga kuu esimesel teisipäeval. Rahvakooli tööd kavandab-juhib selleks moodustatud nõukogu, kuhu kuuluvad Eha Kivi, Helje Põvvat, Armilda Kurg, Silvia Eensoo, Helgi Teder, Helju Sakson, Lea Erleman, Maimu Müller, Mari Oja, Tiiu Jostov ja Salme Põvvat. ENN ESKO |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||