|
||||
Nr 3 (561) Neljapäev, 24. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Lehekülgi Eesti pimedate ajaloost III. Eluloolisi artikleid. Koostanud Aldo Kals. Eesti Pimedate Muuseumi väljaanne. Tartu, 2001. 88 lk. Eesti Pimedate Liidu 80. aastapäevaks on ilmunud ajaloodoktor Aldo Kalsi koostatud elulooartiklite kogumik. Õppides Tartu pimedate koolis 19671972, puutusin minagi kokku pimedate maailmaga. Sellal oli koolis mitu poissi, kel nägu armiline. Kohe näha, et sõjajärgse plahvatuse jäljed. Aldo Kals kirjutab paljudest neist, kes oma vaimuannetega on suutnud ühiskonnas silma paista. Kogumikku iseloomustab teadlase lühidus, asjalikkus ja korrektsus, ometi pakub raamat huvitavat lugemist ja põnevaid fakte. * * * Valgalasest maletaja Aksel Aaviste kohta kirjutab Aldo Kals, et kaastundlik süda ja hea sõnaseadmisoskus viisid ta ilmaliku jutlustaja ameti juurde, ta on saatnud leinamajadest välja tuhatkond lahkunut. Pimeda masseerija Eduard Hallapi lugu näitab kirjutajat kui tugevat ajaloolast ja faktoloogi. Südamlikult kirjutatakse sõjakeerises väikese tüdrukuna nägemise kaotanud Elvi Ivanovast, kellest sai teenekas akordionimänguõpetaja. Nõrgaltnägija Ago Kivilo on Pimedate Ühingu Tallinna ettevõttes tõusnud lihttöölisest direktoriks, Eesti Pimedate Liidu esimeheks 1998. aastal. Klubitöötajad tunnevad heatujulist ja suhtlemisvalmit Kaido Laasit, muusikameest, kes töötanud paljudes Eestimaa kultuurimajades. Viis aastat 19962001 (kuni kooli sulgemiseni) sidusid Kaido Laasit Pala lastemuusikakooliga, kus tema õpetada olid akordioni, kitarri, klaveri ja solfedo eriala. Kutsetööga on kaasas käinud kümnete taidluskollektiivide juhendamine. Maleharrastus on aga koguni viinud teda Braille maleolümpiale Brasiilias. Legendaarne spordiveteran Aksel Laul (omaaegne Eesti meister 10 000 m jooksus) on Pärnus viimased 35 aastat korraldanud nägemisvaeguritele treeninguid ja võistlusi. Saaremaal on tuntud maletaja-kabetaja ja kirjamees Leino Lember. 1946. a jaanuaris tõi tädipoeg mingi lõhkekeha ja see lõhkes. Me jäime tädipojaga pimedaks, ütleb Leino. Nii lihtsalt see pärast sõda käiski. Hiidlasi esindab kogumikus pimedate käsitööõpetaja Boriss Milk (18931983), kes 1921. a õnnestunud silmaoperatsiooni tulemusena hakkas üsna hästi nägema ja riigiteenistujana soetas Tartus endale koguni kahekorruselise maja. Kõige pikem kirjutis on räpinlasest Mäletu Jaanist (17491827), kes Aldo Kalsi väitel on Eesti kõige kuulsam pime. Ta oli vennastekoguduse liige, iseõppijast koolmeister. Laiemalt tuntuks saanud kirjavahetuse kaudu oma kaasaegse, Äksi pastori Otto Wilhelm Masinguga. Pime helilooja Ferdinand Mühlhausen (18641944) oli Eduard Vilde pinginaaber Tallinna Kreiskoolis. Ferdinand Mühlhauseni loodud ligi 60 laulu hulgast on eesti rahvale kõige rohkem tuntud Vaikne kena kohakene (loodud 1919 Rakkes, sõnad Martin Körber). See viis on Pimedate Muuseumi tunnushelindiks. Kümneaastase Allan Pantenko nägemise röövis plahvatus 26. augustil 1955. Enne plahvatust olid roheline männikroon ja helesinine suvetaevas viimased, mida ma selgesti nägin, on Allan ise kirjutanud. Pingelised juuraõpingud TRÜ III kursuseni; leivatöö Tartu pimedate ettevõttes kellarihmade valmistajana; Allani muusika-, matka- ja kalapüügiharrastus kõigest jutustab A. Kals. Virumaalt pärit Tudu poiss Erich Part oli 15-aastane, kui 1944. a sügisel põllult miinide korjamisel üks neist plahvatas ja vigastas rängalt Eeri silmi ning vasakut kätt. Järgnesid Tartu pimedate töökool, lauluõpingud Tartu muusikakoolis, töö EPÜ Tartu ettevõtte asedirektorina (19581970), laialdane kontserttegevus Tartu pimedate ansamblis. Sügavalt intelligentne ja põhimõttekindel Ilse Tamre korrastas 19501953 direktoriks olles Tartu pimedate kooli heaks põhikooliks ja andis 1965. a välja väärtusliku punktkirja-aabitsa. Sellest aabitsast õppis punktkirja ka nägemise kaotanud Aldo Kals ise, kes sügavalt tänab teenekat pimedate õpetajat. Tallinna poiss Vello Vart haigestus 1941. a kevadel meningiiti ja jäi pimedaks. Pikale koolipõlvele Tartus lisandusid klarnetiõpingud Tartu Muusikakoolis 19601963. Ta oli pimedate ansamblis klarneti- ja saksofonimängija. A. Kalsi andmeil on Vello Vart eesti tähestikule kohandatud Braille kirja suurim asjatundja Eestis, olles aastaid töötanud punktkirjaraamatute toimetaja ja pimedate kirja õpetajana Tallinnas. Raamatu lõpetavad Aldo Kalsi abikaasa Mall Kalsi luuletus Vellole lillede asemel, ingliskeelne kokkuvõte, koha- ja isikunimede register. Viited ja märkused kajastavad artikleid, mis on Eesti pimedate kohta varem ilmunud. RANNAR SUSI |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||