|
||||
Nr 3 (561) Neljapäev, 24. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Majanduskasvu maksab kinni Teine Eesti Pealt läikiv ja kena, seest mäda ja haige. Nõnda hinnati laatadel mustlase hobust. Ja nüüd passib see vana kujund mõne analüütiku arvates ka Eesti majanduse iseloomustamiseks: makroökonoomilised näitarvud on vajalikul tasemel, kuid üle poole rahvast tuleb vaevalt ots otsaga kokku, vaeste hulk muudkui suureneb. Mida aga näitab statistikapeegel aasta algul? 2001 oli hea aasta, on EKI direktrissi Marje Josingu kiirhinnang. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 5 %. 11 kuuga müüdi tööstustoodangut 7 % rohkem kui eelmisel perioodil. Keskmine brutopalk ületas 5400 krooni, pension 1600 krooni piiri. Läksid käiku sellised kallid suurehitised nagu Lilleküla staadion ja Saku Suurhall, Tartu veekeskus. Transiit ja turism tõid riigikassasse kuldmune. Nagu seeni avati uusi maksi-, super-, hüper- ja muid marketeid. Pangad pakkusid suhteliselt madala protsendiga laene. ÜRO inimarengu indeksi pingereas platseeruti 44. kohale. Jne. Kui heita pilk klantspoole taha, siis avaneb hoopis troostitum pilt. Tööpuuduse tase on jätkuvalt kõrge. Möödunud aasta III kvartalis loendati Eestis üksnes ametlikult juba 85 200 töötut, 12 % riigi töövõimelisest elanikkonnast. Kolmandik kooli lõpetanutest ei leia tööd. Tarbijahinna indeks (THI) kasvas 4,8 %, kulutused toidule aasta vältel 8 %. EKI andmetel on need niigi väga kõrged — koos alkoholi ja tubakaga umbes 40 % pere eelarvest. EL-i riikides kulub toidule keskmiselt vaid 19 % (USA-s 12 %). Ega aluseta ei räägita meil nn sundkulutuste orjusest. Meie tarbija kindlustunde indeks on alates 1998. a III kvartalist negatiivne. Septembris oli see –6 punkti. 28 % küsitletutest arvasid, et viimase 12 kuu jooksul on nende pere majanduslik olukord halvenenud, ja 22 % usuvad, et järgmise perioodi jooksul muutub olukord veel halvemaks. Septembris võisid säästa korralikult 6 %, veidi — 6 %, 55 % tulid ots otsaga kokku, kusjuures 30 % pidid kulutama varasemaid sääste ja 2 % olid kroonilised võlglased. Tarbija hindas riigi majanduslikku olukorda –8 punktiga. See ei olegi nii halb näitaja, kui teada, et EL-i maades oli see sügisel keskmiselt –5 punkti ja langus jätkus: Saksamaal –10, Itaalias –7, Prantsusmaal –6 punkti jne. Eduka Soome indeks oli augustis 2000 +11,7, augustis 2001 — +0,6 punkti. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks SKP alanud aastal kasvama 3,5 %, IMF-i arvates 4,1 % võrra. Kaupade ja teenuste hinnatõus jätkub. Eesti Panga prognoos — inflatsioon kasvab üle 4 % — on ehk liiga optimistlik. Hinnad ühtlustuvad EL-i keskmiste hindadega. Praegu moodustavad meie omad 60 % Euroopa keskmisest hinnatasemest, meie palgad vaid 30 % nende palgatasemest. Elcoteqis töötavad naised saavad 8—10 korda väiksemat palka kui nende kolleegid sama töö eest Soomes. Üksnes finantssektori palgad lähenevad EL-i tasemele. Kasvavad püsikulud. 1. aprillist kallineb elektrienergia kodutarbijale kolmandiku võrra. 1. jaanuarist kasvas soojuse hind keskmiselt 8,6 %, majapidamisgaasi hind 5 %, kusjuures väiketarbijatele üle 18 %. Telefoni teenustasud tõusevad enam kui viiendiku võrra. Tunduvalt kerkib maamaks mereäärsetes piirkondades ja linnades. Eriti dramaatiliselt mõjub see vähemkindlustatud elanikkonnakihtidele, pensionäridele ja noortele peredele. EKI andmetel on meil 60 % vaeseid peresid. Nendel lasubki püsikulude kasvu raskus. Viimaste pealt on praktiliselt raske, kuid mitte võimatu midagi kokku hoida. Vahe rikaste ja vaeste sissetulekutes jääb kuristikulaiuseks ka alanud aastal. Viimase uuringu järgi oli I detsiili kuuluvate leibkondade sissetulek 14 korda väiksem kui rikkas X detsiilis. Rikka pere liige kulutas kuus toidule 3, alkoholile ja tubakale 6, riietele ja jalatsitele 18, majapidamisele ja transpordile 70, kohvikutele ja restoranidele 35, tervishoiule 16, vabale ajale 26 korda rohkem kui vaese pere liige. Suhe on mitte protsentides, vaid kordades! Inimarengu indeksi aruandes paigutati Eesti küll 44. kohale, mis asub arenenud riikide sabas, kuid mitmed näitajad jäävad meil kesisteks. Kui kõrgeltarenenud riikides on inimese keskmine eluiga 77, siis meil vaid 70 aastat, kusjuures meeste keskmine (65) on ühel viimastest kohtadest pärast Venemaad ja Lätit. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmine elaniku kohta võrreldavates hindades on meil 3 korda väiksem kui kõrgeltarenenud riikides. EKI analüütikud prognoosivad alanud aastal reaalpalga tõusu 2 % piires. Miinimumpalk, praegu Baltimaadest madalaim, kasvab 1600 kroonilt 1850 kroonile kuus. 1. aprillist lubatakse alustada pensionide indekseerimist, mis tähendaks nende kasvu 100—140 krooni võrra. Kahjuks ei kata see kaugeltki järsult tõusnud püsikulusid, millest oli eelpool juttu. LEIDUR RANNAMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||