Arhiiv
|
Sotsiaalministeeriumis
- Valitsus kinnitas 8. jaanuaril mitme Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud määruse eelnõud. Muuhulgas kinnitati vastavalt “Riikliku pensionikindlustuse seaduses” sätestatule näiteks pensionistaa¯i arvestamise ja pensioniõigusliku staa¯i tõendamise kord. Pensioniõigusliku staa¯i hulka arvatakse reeglina tegevuse aeg, mil tööandja on olnud kohustatud maksma sotsiaalmaksu. “Riikliku pensionikindlustuse seaduses” on sätestatud ka tegevusperioodid, millest osa arvatakse pensioniõigusliku staa¯i hulka ilma sotsiaalmaksu maksmise nõuet esitamata.
Kinnitati ka riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärus ja riikliku pensionikindlustuse registrisse kantava 2002. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus. Selle otsusega kinnitati riikliku pensionikindlustuse registrisse kantava 2002. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suurusena 12 673 krooni.
- Valitsus kinnitas püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise korra.
- Harju Maavalitsus on teavitanud Sotsiaalministeeriumi oma soovist võõrandada Keila Haigla vara Keila linna munitsipaalomandisse tasuta. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et Keila Haigla vara tasuta võõrandamine Keila linnale ei ole põhjendatud ning et Keila Haigla vara kasutamine peab ka edaspidi jääma riigi otsustada. Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku tuua Keila Haigla üle Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Valitsus otsustas selle ettepaneku heaks kiita. Sotsiaalministeerium plaanib anda Keila Haigla vara ning sellega seotud õigused ja kohustused üle Sotsiaalministeeriumi kaudu asutatud piirkonnahaigla staatuses olevale sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
- Valitsus kiitis heaks rahvatervise seaduse muutmise. Eelnõu eesmärk on tõhustada siseturu järelevalvet rahva tervise kaitseks, viies rahvatervise seaduse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga laiendatakse elukeskkonna ja tervisekaitse põhinõudeid ka kosmeetikatoodetele, mille kohta ei ole eraldi seadust. Samuti antakse eelnõuga volitusnorm joogiveeproove võtvate isikute atesteerimist reguleeriva õigusakti kehtestamiseks sotsiaalministri poolt.
- Valitsus kiitis heaks rahvatervise seaduse muutmise. Eelnõu eesmärk on tõhustada siseturu järelevalvet rahva tervise kaitseks, viies rahvatervise seaduse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga laiendatakse elukeskkonna ja tervisekaitse põhinõudeid ka kosmeetikatoodetele, mille kohta ei ole eraldi seadust. Samuti antakse eelnõuga volitusnorm joogiveeproove võtvate isikute atesteerimist reguleeriva õigusakti kehtestamiseks sotsiaalministri poolt. Sotsiaalministeeriumisse jõuab jätkuvalt signaale, et Tallinn keeldub vastu võtmast toimetulekutoetuse taotlejate avaldusi ning keeldub tudengitele toimetulekutoetuse maksmisest, põhjendades seda muutunud sotsiaalhoolekande seadusega. Sotsiaalministeerium rõhutas taas, et sotsiaalhoolekande seadus näeb ette toimetulekutoetuse maksmist ka tudengite peredele, kellel on toimetulekuraskusi. Samuti ei pea Sotsiaalministeerium põhjendatuks mõne Tallinna linnaosa juhtide väidet, justkui keelaks seadus võtta toimetulekutoetuse taotlusi vastu pärast jooksva kuu 20. kuupäeva. Seadus lubab võtta taotlusi vastu ka pärast jooksva kuu 20. kuupäeva arvetele, mille maksmistähtaeg on järgmise kuu alguses. Samuti saab esitada taotlust toimetulekutoetuse saamiseks enne üüri- või kommunaalarve saamist ning lisada arve hiljem täiendava dokumendina.
Elamukommunaalmajanduse korraldamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse ning kohalik omavalitsus võib kokku leppida haldusfirmadega, et inimesed saaksid oma üüri- ja kommunaalarved kätte piisava ajavaruga, et vajadusel saada ka toimetulekutoetust.
- Eestis elab 1898 HI-viirusega nakatunud inimest ning neist seitsmel on diagnoositud AIDS.
Valitsus kinnitas HIV/AIDS-i riikliku programmi aastateks 2002–2006. Programmi eesmärk on peatada HIV süvenev levik ning tagada HIV-nakatunutele kvaliteetne viirusevastane ravi koos tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste kättesaadavusega. Programm näeb ette ka ennetusalase teadlikkuse suurendamise noorte hulgas, doonorvere, -kudede ja -elundite nakkusohutuse, HIV-testimise ja -nõustamise kõigile soovijatele ning ministeeriumide ja omavalitsuste HIV/AIDS-i ennetuskavade väljatöötamise ja käivitamise aastaks 2003. Programm märgib oodatavaks tulemuseks, et 2007. aastaks on tõkestatud HIV/AIDS-i levik ning vähenenud noorte HIV/AIDS-i riskikäitumine. Programmis on Sotsiaalministeeriumile koostööpartneriteks mitmed teised ministeeriumid ning kohalikud omavalitsused. Programmi toetavad Eesti Teaduste Akadeemia ning valitsusvälised organisatsioonid. Programmi eelarve 2002. aastaks on 8,8 miljonit krooni, millest 5 miljonit on HIV-positiivsetele ravimite ostuks.
- 1. jaanuarist 2002 jõustunud riiklike peretoetuste seadus sätestab uue toetuseliigina lapsendatud lapse toetuse. Tegemist on ühekordse toetusega, mis analoogiliselt sünnitoetusega peaks perekonnal aitama katta lapse perre tulekuga seotud kulutusi. Lapsendatud lapse toetuse suurus on 3000 krooni ning õigus toetusele tekib siis, kui kohtuotsus lapsendamise kohta jõustub alates 1. jaanuarist 2002. Uue seadusega on õigus üksikvanema toetusele iga lapse puhul, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta või kelle vanem on ametlikult tagaotsitavaks kuulutatud. Toetuse saamine ei olene enam sellest, kas vanemal on uus elukaaslane. Üksikvanema toetus on 300 krooni kuus.
| |
|
