|
||||
Nr 2 (560) Neljapäev, 17. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
M. E. TARGAMAA tunneb huvi pensioni arvutamise vastu. Ta küsib, millal suurendati pensioni arvutamisel aastahinnet 26,24 kroonini. Samuti soovib ta teada, miks pensioni arvutamise näidetes lähtutakse 40 staa¯iaastast. Kas 20 ja 30 aastat arvutatakse sama valemi järgi? Teie poolt märgitud pensionistaa¯i aastahinna 26,24 krooni kehtis alates 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2001. aasta 1. aprillini kõigi pensionistaa¯i aastate puhul. Seega, kui isikul oli staa¯i 20 või 30 jne aastat, ikka korrutati aastahinne 26,24 krooni staa¯iaastate arvuga ja tulemusele liideti 410 krooni. Nii saadigi pensioni suurus, mis tulenes pensionistaa¯i pikkusest. Näiteks kui staa¯i on 20 aastat, siis oli pensioni suurus 935 krooni (26,24520+410). Kui staa¯i on 40 aastat, oli pensioni suurus 1460 krooni (26,24540+410). Näiteid on toodud pensionäride keskmisest pensionistaa¯ist lähtuvalt. 1996. a. 1. aprillist olid vanaduspensioni arvutamise aluseks erinevad protsendid rahvapensioni määrast. Näiteks oli staa¯i puhul 20—24 aastat 2,7 protsenti rahvapensioni määrast, 25—29 aasta puhul 2,8 protsenti, 30—34 aasta puhul 3,1 protsenti, 35—39 aasta puhul 3,2 protsenti ning 40 ja enama aasta puhul 3,4 protsenti rahvapensioni määrast. Rahvapensioni määr oli 410 krooni. Seega olenes vanaduspensioni suurus pensionistaa¯i pikkusest. Pension koosnes rahvapensionist (410 krooni), millele liideti staa¯iaasta eest kindlaksmääratud protsendi alusel arvutatud summa. 1996. a. aprillist oli 40-aastase staa¯i puhul aastahinne eespool toodud arvutusest tulenevalt 13,94, 30-aastase staa¯i puhul 12,71. Seega oli väiksema staa¯i puhul ka väiksem protsent rahvapensioni määrast. Pensioniametist saadud andmetel oli Teie pension arvutatud õigesti. Kui kahtlete pensioni suuruse arvutuse õigsuses, siis on võimalik seda pensioniametis kontrollida. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||