|
||||
Nr 28 (1105) Neljapäev, 22. august 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Teisipäeval möödus kakskümmend kaks aastat päevast, mil Moskva tagurlaste korraldatud 1991. aasta augustiputši aegu kuulutati taas välja Eesti iseseisvus. Avanes võimalus asuda oma riigi ülesehitamisele. Meie inimesed, kelle teadvuses kumises tugevasti veel äsjase laulva revolutsiooni ühislaulmiste üllas paatos ning omamoodi püha usk Balti ketis seisnute kõrgete ideaalide elluviimise reaalsusesse, asusid oma riiki ehitama. Sealjuures ei peetud sugugi ilmvõimatuks, et just meie väikesel ja pikkadel okupatsiooniaastatel palavalt priiust ihanud rahval läheb korda ellu viia juba ligi 200 aasta eest Prantsuse revolutsiooni käigus esile seatud vabaduse, võrdsuse ja vendluse aated, ühesõnaga – et meil läheb korda rajada läbinisti demokraatlik ning õiglane ühiskond. Kuid paraku ilmnes, et siingi Maarjamaal sotsialismilt kapitalismile üleminekul ei lähe meil korda vältida lausliberaalsele turumajandusele omaseid vastuolusid ega teravat sotsiaalset ebavõrdsust. Suures vabadusetuhinas pandi riigi ja ühiskonna arendamisel põhirõhk eelkõige pelga turumajanduse ülesehitamisele, jättes vaeslapse ossa sotsiaalsed väärtused. Ei suvatsetud võtta teatavaks Euroopa suurriigi Saksamaa veenvat kogemust, et riigile ja tema rahvale tagab turvalise arengu ja kestlikkuse ikkagi sotsiaalse turumajanduse põhimõtete kavakindel järgimine. Arenenud maailmas juba aastakümneid tagasi suures osas kahtluse alla seatud ja ka hüljatud liberalismidogmadest kramplik kinnihoidmine on Eestis viinud selleni, et aina enam meie inimesi on palga- ja sotsiaalolude jätkuvas kidumises viidud adumuseni, et siinne riik polegi paraku enam meie riik ja et äraelamiseks ning toimetulekuks pole siin enam võimalusi. Esmaspäeva õhtul Tartus alanud piduliku öölaulupeo „Järjepidevus“ pateetilised meloodiad veel kõrvus ja hinges kõlamas, hoiavad tuhanded eestimaalased ikkagi laevadele astudes käes reisikotte, et siirduda võõrsile – tööle ja elama. Kui neist sadadest tuhandetest lahkujatest veerandi jagugi millalgi kodumaale tagasitee leiab, oleks juba päris hästi. Aga esialgu näikse Eesti olevat seesugune vaba riik, mis saab aina vabamaks oma kodanikest. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||