|
||||
Nr 27 (1104) Neljapäev, 15. august 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Peatselt möödub Eestimaa taasiseseisvumisest juba kakskümmend kaks aastat. Eesti on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liige ning lõimunud arenenud maailma riikidega. Eesti rahandus on lausa eeskujulikus korras, riigivõlg ei ületa kümmet protsenti sisemaisest kogutoodangust. Selle poolest kadestavat meid nii mõnedki teised euroliidu liikmesriigid. Ka seatavat tublit Eestit eeskujuks üleminekul e-asjaajamisele. Aga kui vaadata elule Eestimaal lihtkodaniku silmadega seestpoolt, siis kipuvad nii mõnedki asjad sootuks vastupidised olema. Liigagi suur osa meie inimestest vireleb oma kehvade palkade pärast toimetulekuraskustes. Pooled pensionäridest elavad lausa vaesuse piiril. Rohkem kui poolsada tuhat last kannatab alatasa tühja kõhtu, sest nende vanema(te) sissetulek ei võimalda oma järeltulijatele täisväärtuslikku toitu muretseda… Mulle meenub kunagi isalt kuuldud mõistulugu sellest, kuidas üks kitsi taluperemees oli õpetanud oma heinamaale tööle läinud sulast, et kui sulane heinaniitmisel lõunapausi teeb ja küüni ette kehakinnitust võtma asub, siis võtku mees leivatükk mõlemasse kätte ja hammustagu nendest vaheldumisi – niimoodi paistvat naabertalu heinalistele, et talle on lõunaks ka liha kaasa pandud, sest miks ta muidu mõlemast käest toitu ampsab. Seesuguse kitsi ja üksnes välispidi hinnatavat heaolu tähtsaks pidava peremehena käituvad praegusajal Eesti riigiisadki, kes mõnulevad teiste riikide juhtide kiidusõnade ja -kõnede paistel, aga ise ei liiguta lillegi selleks, et oma rahva toimetulek ja perede käekäik oleks teiste Euroopa riikide vääriline. Madalad palgad näikse olevat lausa Eesti Nokia. Aga nii mõnigi ettevõtja saaks ning suudaks oma töötajatele märksa rohkem palka maksta, kui vaid sooviks. Aga ta ei tee seda, suvatseb seeasemel hoopis nädalate või lausa kuude kaupa koos perega välismaa kuurortides mõnuleda. Ettevõtja Ülo Pärnits lõi hiljaaegu laineid oma ettepaneku või üleskutsega kahekordistada Eestis palkasid. See elavdaks raharinglust ja ettevõtlustki. Muidugimõista sai Ü. Pärnitsa ettepanek suure tähelepanu osaliseks. Kuigi piimatööstur Oliver Kruuda sõnul kergitaks tema ettevõtteis palkade kahekordistamine toodangu hindu vaid kümnendiku võrra, tõrjuvad teised ettevõtjad seda mõtet kui laushullust. Paadi kõigutamist ei taha keegi, ei ettevõtjad ega riik – viimane on justkui rahul nende maksudega, mis praegu laekuvad. Aga samaaegu voolab ettevõtjate kasumist valdav osa riigist maksustamatult välja… Seesuguse suhtumisega viie rikkaima riigi hulka mõistagi ei jõuta. Nõnda jääb tööinimese ainsaks võimaluseks „hääletada jalgadega“ – siirduda välismaale töötama ja elama. Sest meie väliselt korras riik ei võimalda töövõtjatel inimväärselt elada. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||