|
||||
Nr 24 (1101) Neljapäev, 20. juuni 2013 |
||||
Arhiiv |
“See on hädaohtlik eksitee, kuhu oleme sattunud. Meie ei sammu rõõmsalt edasi, vaid käime ringiratast, nagu mõni vigase ajuga loom: ei hakka säält edasi minema, kus eeltegijad ja -käijad väsinult maha langesid, vaid algame uuesti oma pääd, et paremal juhul sinna jõuda, kus eelkäijad oma tööd ja käiku lõpetasid. Ainult rahvad, kes mineviku päranduse aukartuses ja tänumeeles üles tõstavad, sellest ennastki kinnitavad ja selle juhil teele lähevad, jõuavad edasi ja teevad töösid, mida ajalugu mälestab ja mis ajad ja rahvad üle kestavad. Ajaloost mitte-arusaajad rahvad ei ole kunagi ajaloolikuks saanud, ei ole ajalugu sünnitanud ega ajaloos kestma jäänud. Neljandat käsku (Sina pead oma isa ja ema austama, et sinu teekond õnnestuks ja sa kaua elaksid maa pääl) tunnistab ka ajalugu tõeks ja esimeseks käsuks, kellel rahvaste elus tõotus on.” Nõnda kirjutas kuus aastat enne Vabadussõda vaimulik ja ühiskonnaelu juhtiv tegelane Villem Reiman. Mida ütlevad need laused meile nüüd? Esmalt ehk seda, et kui tahame rahvana püsima jääda, tuleb meil oma ajalugu tunda ja au sees hoida oma esivanemate võitlusi tõe, õiguse ja isamaa vabaduse eest. Võidupühal saame rahvana tänuga meenutada aegu, mil meie eelkäijad tõestasid, et võimatuna tunduv on võimalik neile, kellest armastus on kartuse välja ajanud. Tõepoolest – võimatu saab võimalikuks ja väike võib saada suureks ning armetu tugevaks ning rõhutu vabaks usu ja armastuse kaudu. Eestimaa on vabaks võideldud, lauldud, kirjutatud, kõneldud ja palvetatud. Võidupühal on õige aeg meenutada tänutundes kõiki õiguse ja vabaduse eest võidelnuid ja tänada Jumalat, kes meie rahvale on andnud meie võidud ja vabaduse. 1918.a sündinud Eesti Vabariik ja iseseisvus oleks võinud mõne kuuga kaduda, kui tuhanded eestlased poleks teinud õige valiku – valides esmapilgul enda jaoks kahjuliku, ohtliku, valides raske võitluse, kaitstes oma tervise, elu hinnaga oma maad ja rahvast. Olen mõelnud, et need, kes kord seda tegid, olid meie eelkäijad, kes olid leeritõotuses lubanud armastada oma ligimest nagu iseennast ja oma Jumalat üle kõige. Nad olid ristiinimesed, kellest armastus kartuse välja ajas. Aga meie? Kui palju on täna meie riigis usku, julgust ja armastust? Iga päev kulutatakse maailmas miljardeid, et tuhandete mõjutusvahendite – reklaami, propaganda, trendide, muusika, alkoholi jpm kaudu mõjutada meie valikuid. Vahel võib tunduda, et juured segavad meie liikumist ja lendamist, aga tuultes ja tormides on juured need, tänu millele jäävad puud püsima. Kui me armastame oma maad ja rahvast, kui me hoolime oma esivanemate ohvritest ja usust, tööst ja vaevast, keelest ja lipust ja riigist ja iseseisvusest, siis on lootust, et meil on midagi paremat kinkida oma lastele. Aga veel on meil midagi väga vajalikku õppida Villem Reimani mõtetest. Me ei tohiks paigal tammuda ja minevikku meenutades vaid rahulolus ümiseda. Meil tuleb edasi minna ja eneselt küsida, mida saan mina nüüd teha selleks, et minu järeltulijad mind tänutundes meenutaksid. Igaüks meist võib leida sellele küsimusele oma vastuse. Vanemad ja vanavanemad, kes püüavad kinkida oma lastele ja lastelastele ühenduse taeva ja maaga, annavad oma armsatele parima pagasi eluks. See, kellel on juured ja ühendus elavaks tegeva Jumalaga, on eluvõimeline ja lootusrikas teekäija. Vaid siis, kui oleme ühenduses armastuse allikaga – Jumalaga –, vaid siis me suudame tõeliselt elada. Elu saab tõelise maitse ja värvid ja helid alles siis, kui hakkame elama südamega, tegema kõike põlemisega, kogu hingest. Sellist elu soovin ma sulle. Tänu kõigile, kelle majadel või koduhoovides on võidupühal lehvimas sinimustvalged lipud! Tänu kõigile, kes on oma töö ja ellusuhtumisega hoidnud kõrgel Eesti au! Virisemiseks ja kirumiseks leiab tuhandeid põhjusi. Leidkem võidupühal tuhandeid põhjusi tänuks ja palveks, headeks ja tunnustavateks sõnadeks oma armsatele ja tõotagem olla ja jääda eestlasteks, kelle tegude ja sõnade pärast ei peaks järeltulijad silmi maha lööma. Jõudu andku taevad sulle, kodumaa! Jaan Tammsalu,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||