|
||||
Nr 21 (1098) Neljapäev, 30. mai 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Kinnitatud 22. mail meeleavaldusel Pensionäride organisatsioonid on korduvalt juhtinud peaministri ja valitsuse tähelepanu sellele, et eakate olukord muutub päev-päevalt üha raskemaks. Pideva hinnatõusu tingimustes, mida veab eeskätt kodukulude kasv, ei too valitsuse antud pensionitõus piisavalt leevendust. Ühtlasi tuletame meelde, et pensioniindeksi põhjal pidanuks pension aprillist Eestis tõusma seitse protsenti. Samuti tekkis tänavu olukord, et paljusid pensionäre tabas mõnevõrra ootamatult tulumaksu tasumise kohustus. Majanduskriisi aastatel käibemaksu, eriti ravimite käibemaksu tõstmine on samuti raskendanud pensionäride toimetulekut, kuid olukorra leevendamiseks pole riigipoolseid lahendusi esitatud. Pensionid on Eestis endiselt ühed väiksemad Euroopa Liidu 27 riigi hulgas – iga kolmas vanem kui 65-aastane pensionär elab allpool vaesuspiiri ja üksikeakatest iga teine. Ligi 100 000 on Eestis neid eakaid, kelle pension on väiksem kui 200 eurot kuus. Sellise elatisrahaga inimestel jääb pärast kodukulude tasumist ja ravimite ostmist toidule vaid 1–2 eurot päevas. Nii oli Statistikaameti andmetel vanaduspensionäride suhtelise vaesuse määr 2011. aastal 19,6 protsenti. Pensionäride vaesuse probleemile on juhtinud tähelepanu ka teadlased. Paljud linnad ja vallad pingutavad selleks, et täita riigi tegemata tööst jäänud tühimik, ning tegutsevad aktiivselt eakate igakülgsel abistamisel. Pensionilisade maksmine ja mõningate soodustuste võimaldamine ei peaks olema vaid kohalike omavalitsuste ülesanne, kuid nüüdses Eestis on see nii kujunenud. Reformierakonna ja IRLi valitsus pole soovinud taastada ka vähekulukaid, kuid pensionäridele põhimõttelise tähtsusega teenuseid nagu pensionide tasuta kojukanne. Sotsiaalministri soovitus eakatele loobuda oma kodust pole mõistlik ning näitab, et valitsus ei tahagi eakate olukorra parendamiseks samme astuda. Pensionärid ootavad peaministrilt vastust järgmistele küsimustele: 1. Millal hakkab Eesti täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mille peaeesmärk kohustab liikmesriike kindlustama eakatele kaitse vaesuse eest ja inimväärse elatustaseme ning tagama eakatele võimaluse saada osa ka oma riigi majanduslikust heaolust? 2. Millal kavatseb Eesti ratifitseerida Euroopa Sotsiaalharta artiklis 23 sätestatud õiguse vanurite sotsiaalkaitsele ja artiklis 30 sätestatud õiguskaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest? 3. Mida kavatseb valitsus teha, et päästa vaesusriskist pensionärid, puuetega inimesed, töötud pered, lasterikkad ja üksikvanemaga pered, kelle toidukorvist jagub vaid 1–2 eurot päevas pereliikme kohta? |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||