|
||||
Nr 20 (1097) Neljapäev, 23. mai 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Kui eakate ja puuetega inimeste meeleavalduse mõte avalikkusele laiemalt teatavaks tehti, hakkas nn suuremast trükimeediast ning ringhäälingustki tulema säutse ja häälitsusi, mis on käsitatavad omamoodi vastukajana Videviku ning KPK piketi eesmärkidele. Nii on üle hulga aastate äkitselt kõneks võetud teise pensionisamba rahastamine, et mitte öelda: petlik ülistamine. Sest kui inimene ise soovivat oma palgast mõne protsendi teise samba ehitamiseks pankadele pööritamiseks ära kinkida, siis riik panevat lahkesti omalt poolt poole suurema tagastamatu rahasumma selle tuleva pensionisaaja sambakontole. Paraku on siin tegu mitte helde heateo, vaid kavala pettusega – riik ei ammuta neid summasid lahkesti mitte omast (riigi) eelarvereastikust, vaid nügib selle küllaltki kenakese rahakoguse maha hoopis praeguse pensionikassa üldsummalt. Tosinajagu aastaid tagasi oligi 20 %-lisest sotsiaalmaksust kogutav pensionikassa hoopis Sotsiaalkindlustusameti haldusalas. Riigieelarvega liideti see sihtotstarbeline rahastu alles hiljem, et suunata ligi veerand sellest mitte pensionide väljamaksmiseks, vaid sootuks muudeks vajadusteks. Teisalt aga kuulutas keegi söakas naishääl Vikerraadio otse-eetris, et praegused pensionärid olevat täiesti mõttetud rahasaajad – nendel ei tulevat oma 300 või 325 (kuidas kellelgi!) euro eest mitte midagi muud teha kui suvatseda minna ühel korral kuus pangaautomaadi juurde, lahke riiklik kingitus taskusse pista ja seejärel raha tühja-tähja peale laristada. Seda äärmiselt veidrat, ebasotsiaalset juttu kuulates muigasin – tahaksin elada selle kena päevani, mil seesama reibas pensionivastane prouake ise oma kuuraha masinast välja võtma läheb – temale „kingitav“ kuuraha jääb tõenäoliselt väiksemaks kui meie nüüdne pension, sest see naine peab üheainsa staa¸iaasta kirjasaamiseks mitu pikka aastat tööl käima. Varsti tulevad valimised. Jälgigem siis teraselt, keda me linna- ja vallavolikogudesse valime. Sest ammugi ei kehti enam terava, halvava ebavõrdsuse süvendamise vältimiseks see tõrjuv vastuväide, et raha ümberjagamisel seda juurde ju ei tekkivat. Rumalamat, ebasotsiaalsemat juttu ei saa ollagi. Sest miks Saksamaal omal ajal kõigest poole tosina aastaga ehitati sõjajärgsest üldhävingust üles heaoluühiskond? Ikka sel põhjusel, et kantsler Adenaueri aastaist alates on Saksamaal juhindutud sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest. Sest sakslased teadsid juba siis, et rikkamaid aina rikkamaks kuldava majanduspoliitikaga ei saa rahvas tervikuna mitte jõukamaks, vaid vaesemad jäävad järjest vaesemaks. Nii et tark ümberjagamine tekitab ühiskonnale raha ikkagi juurde. Ühiskonna sidusus suurendab märksa tööandjategi tuluvõimalusi. Piketil me seesugustest sotsiaalpoliitika algtõdedest olemegi lähtunud, seletagu A. Ansip ja tema sotsiaalkäskjalg T. Rõivas mida tahes või mida nad arvavad sotsiaalasjust aduvat. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||