|
||||
Nr 20 (1097) Neljapäev, 23. mai 2013 |
||||
|
Arhiiv |
„Kui vana sa oled?“ ei väsi lapselaps vanaemalt küsimast. Nii ka nüüd, kui toomingad on täisehteis ja üks noorusest nõder, teine vanadusest väeti inimlaps püüab aiamaal herneharke tõusmetele toeks mulda suruda. Vastanud, et kisub kaheksakümne kanti, teab vanaema juba ette lapse järgmist, samuti aeg-ajalt korduvat küsimust: “Ja millal sa ära sured?“ „Oh, sinna on veel väga palju aega,“ kasutab vanaemagi oma alatist vastust. „Sina oled siis juba ammugi suur tüdruk.“ Noor naeratab rahunenult vanale ja päike naerab nende mõlema üle. Laps ei tea arvata, et vanaema ei valuta südant mitte sellepärast, et ta on vana ja pole igaveseks ilmasambaks loodud, vaid just tema enese ja teiste pärast. Kas lapse vanematel ikka püsib töökoht alles ja jätkub sissetulekut, kas pere suudab lapsi edasi koolitada? Ega nad ometi naabrirahva kombel Soome taha minna? Ega muretsemine kedagi aita, kuid vanaema ju näeb, kuuleb ja saab aru, mis ümberringi toimub. Need Maalid, kellele vahel viidatakse kui lihtsameelsetele, elavad ei tea kus – võib-olla vaid neist kõnelejate ettekujutuses. Muidugi vajaks ta ise oma ihuhädade pärast ja ka hingekosutuseks näiteks taastusravi, kuid nii, nagu perearst ütles, on järjekorrad pikad ja kui vanaema ise taastusravi eest maksaks, siis jah, praavitagu ennast kui tahes palju nooremaks! Olgu sellega, kuidas on, sest kel võim, sel vägi ja sellele on ka taastusravi tasuta. Aga elu ei seisa paigal. Alles räägiti ja kirjutati inimarengu aruandest ja paistab, et isegi peremurede vähendamise vajadusele on viidatud, nagu oleksid need seni peidus olnud. Nüüd oli lugeda, et ka õiguskantsler Indrek Teder, kes on ühtlasi sõltumatu laste õiguste kaitsja ehk lasteombudsman, uuris mullu just asenduskodus kasvavate laste õigusi, laste kehalise karistamise ja laste vaesusega seotud probleeme. Ent juba ammuaega teab avalikkus arvepidamist, mille järgi elab meil allpool suhtelise vaesuse piiri iga viies laps. Alles tähistasime emadepäeva, mil ühtlasi annetasime raha toidupangale siiras lootuses, et ehk ei pea seeläbi mõni laps enam tühja kõhuga magama minema. Kui palju peab seda probleemi veel uurima, enne kui see tõepoolest riigiisade teadvusse jõuab ning sahvriuksed avatakse laiemalt? Vanasti öeldi ikka nii, et kui Jumal annab lapse, annab ta ka leivakoti. Aga Jumalat tuleb tänapäeval aidata ja leivakotti piisavalt leiba lisada: ka mõlema vanema töötamise korral on nende palgad sageli vääritult väikesed. Praegu on alampalk 320 eurot kuus. Jälgigem, kuidas riigi elu korraldajad vaidlevad selle tõstmise üle: võib-olla ei saagi nii valmis tasakaalustatud eelarvet! Aga nagu teada, on alampalgaga seotud näiteks vanemahüvitise alammäär. Lastetoetuste suurus sõltub osaliselt pere sissetulekust väga paljudes Euroopa Liidu maades. Aeg ei püsi paigal, aeg toob endaga ka midagi head. Üks päev rohkem kui nädala pärast – 1. juunil – muudetakse peretoetuste seadust, kusjuures selle peamine eesmärk on seotud pere vajadustest sõltuva uue toetuse lisandumisega, mida nimetatakse vajaduspõhiseks peretoetuseks (VP) ja mida hakatakse maksma 1. juulist. Kes seda maksab, kes hakkavad seda saama ja kui suur on see toetus? Vastust küsime Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialistilt Silver Tigaselt. VPd maksavad omavalitsused, kuid raha tuleb selleks riigieelarvest. Ka avaldus tuleb perel esitada elukoha omavalitsusele ja seda võib teha juba alates juunist. Õigus toetuse saamiseks on perel, kelle netosissetulek on VP taotlemisele eelnenud kolme kuu keskmisena alla kokkulepitud vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri, mis on sel aastal 280 eurot pere esimese liikme kohta. Järgmistele vähemalt 14aastastele pereliikmetele on VP sissetulekupiir sellest 50 % ja neist noorematele 30 %. VP saamiseks tuleb täita mitmeid dokumente. Kui kõik klapib, siis maksab omavalitsus 1. juulist ühe lapsetoetust saava lapsega perele VPna juurde... ühe lapsetoetuse määra, mis on 9,59 eurot. Kui peres on kaks või rohkem last, saab pere VPna kaks lapsetoetuse määra, mis on 19,18 eurot. Kuidas täpsemalt asju ajada, selgitab Sotsiaalkindlustusamet loodetavasti inimestele lähiajal. Nagu me kõik oskame arvutada, saab vajaduspõhise peretoetuse eest osta oh kui palju, kooliminejale koguni uued koolipüksid, kui veidi rohkem kui sama palju raha juurde panna. Ehk näeb vanaemagi ära selle, kui alates 2015. aastast makstakse vähemalt kahe lapsetoetust saava järeltulijaga perele VPna koguni neli lapsetoetuse määra. Muudatusi on veelgi. Neist kindlasti märkimisväärseim, et alates 1. juulist makstakse pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele senise kuuekordse lapsetoetuse määra asemel kaheksakordset, mis on 76,72 eurot kuus. Peretoetusi saab taotleda Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest või elektrooniliselt riigiportaali kaudu (aadressil https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/peretoetuste_taotlus_1). Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||