|
||||
Nr 18 (1095) Neljapäev, 9. mai 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Tähelepanu keskmesse tõusnud vanurite ja puuetega inimeste kodus hooldamisega seostuvad, avalikkuse eest seni justkui varjul püsinud probleemid on ju tegelikult niisama vanad, kui on inimkondki. Juba Antiik-Kreekast on teada, et sealses linnriigis heideti väetiks või parandamatult tõbiseks jäänud kuristikku, et nad nooremaid ühiskonnaliikmeid ei häiriks. Nüüd on järjest häälekamalt hakatud soovima või koguni nõudma eakatele nende vaevade lõpetamiseks eutanaasia ehk halastus- või vabasurma seadustamist ka Eestis. Teadagi pole vabasurma teemad tulnud päevakorrale heast elust, vaid sellest, et hättasattunute lastel ja lastelastel on elatise teenimiseks tööl käimisega rööbiti omakseid pahatihti raske, kui mitte võimatu kodus hooldada. Sajad või koguni tuhanded emad (ka isad) on olnud sunnitud leivatööl käimisest lahti ütlema ja puudega pereliiget hooldades läbi ajama sisuliselt olematu sotsiaaltoetuse najal. Seesugune olukord on pannud ahistavasse seisu nii hooldajad kui ka enamiku hooldatavatestki. Sestap polegi ju imeks panna, kui justkui iseenesest tükib valusalt päevakorrale eutanaasia ehk vabasurma mineku morbiidne temaatika. Ses pahaendelises mõttevoolus on võtnud sõna terve trobikond arvajaid-poliitikuidki, kellest enamik on jõudnud seisukohale, et meie veel mitte kuigi arenenud demokraatiaga ühiskond polevat selle humaanse võimaluse seaduslikustamiseks kaugeltki küps. Kui vabasurma veel ei seadustata, siis tuleb ju läbi ajada paraku üpris küsitava võimalusega üritada siinpoolsuses kuidagiviisi edasi elada. Aga hooldekodutasud on ju kõigile teada – lisaks vanuri-vaeguri pensionile kulub sinna harilikult pool mõne teise pereliikme (poja, tütre, lapselapse…) kuupalgast. Pensionidki meil ju kordi madalamad kui arenenud euroriikides, millest eluasemele-toidule ja ravimitele kuluvast sundosast ei jää midagi üle hooldaja palkamiseks. Valitseverakonnad vastavad vanurite pensionitõususoovidele juba tosinkond aastat justkui kähisemiseni kuulatud heliplaadiloosungiga: pensionid tõusevad, kui tõuseb meie majandus… Videviku toimetus koos Keskerakonna pensionäride koguga kutsub eakad eutanaasiamõtete juurest hoopis Tallinna Patkuli trepile, kuhu piketeerivad pensionärid toovad trepiastmetele kõnekad plakatid arvandmetega – mitu või puhuti lausa mitukümmend korda jääb eestimaalaste kuupajuk alla euroriikide soliidsetele pensionidele. Küllap moodustub seal inimkett Balti jaama ning ¦nelli tiigi juurest üles Stenbocki majani, kus kavandab meie majanduse arenguplaane A. Ansipi viie edukaima Euroopa riigi poole kappava maa valitsus. Alles teisipäeval võttis reformierakondlasest parlamendikomisjoni esimees Rait Maruste kirjutada, et eutanaasia olevat ikkagi igaühe vaba valik. Aga meie ei tunnegi seesuguse lahke valikuvabaduse üle vaimustust, me soovime oma kaunil kodumaal siiski edasi elada – nii iseenda kui ka oma laste ja lastelaste rõõmuks. Niisiis: 22. mail kell 12 Patkuli trepi alla! ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||