avalehekülg

Nr 13 (1090)
Neljapäev, 28. märts 2013
   




Arhiiv


Toimetaja veerg

Meie oma riik?



Esmaspäeval süttisid kõikjal üle meie väikese kodu­maa tuhanded mälestusküünlad märtsiküüdi­tamisega külmale maale veetud laste-naiste ja vanu­rite (nemad ju moodustasid lõviosa deporteeritutest) ränkade kannatuste meenutamiseks. Minugi kõrval osutus koht koolis 1949. aasta aprilli algul tühjaks –
pinginaaber Mati Rästast nägin uuesti alles aasta­kümneid hiljem.
Noorematele põlvkondadele kipuvad nii 1941. aasta kui ka 1949. aasta küüditamistega põhjustatud kurnavad vintsutused, tuhanded surnuksnälgimised ja -külmumised pelgalt kaugeks ajalootõigaks jääma, kuid veel on rohkesti alles neid, keda bol¨evistlike satraapide julmused otseselt on puudutanud. Nende elust ei kao see mälestus mitte kunagi. Selle ülivalusa teemaga seoses tuleb aga paraku ka õigeks võtta, et nii mõnelgi puhul sattusid külmale maale viidute hulka ka naabrite-üleaedsete kiuslike pealekaebamiste ad­ressaadid. Tean kodupaigast üht iseloomulikku kaa­sust, et Siberisse küüditati näiteks ühe päris jõuka talu asemel mitmeti kehvemal järjel talu pere, peale­kaebuse ajendas vaid asjaolu, et väiksema talu pere­mees söandanud suksutada omateada salamahti suurema talu perenaist. Aga sarved saanud mees lei­dis sobiliku olevat sel moel „kõlvatule“ naabrile kõige täiega kätte maksta… Tihtilugu oli kaebamise põhjus ka üksnes eestlastele väidetavalt omane kiuslikkus või tühipaljas kadeduski, sest pärast naaberpere äraviimist oli sealt hõlpus majakraami ja koduvillaseid riidekangaid kõrvaldada. Aga see­juures pole mingit põhjust unustada, et kogu seda puhutist pealekaebamist poleks ju olnudki, kui mitte suur juht poleks otsustanud sel despootlikul moel Baltimaades kolhooside moodustamist kiirendada. Teine küüditamise eesmärk oli ka valusa hoobi and­mine meie vabadusvõitlejatele – metsavendadele, sest tühjendati ju enamasti neid talusid, kust metsaven­nad toiduabi said ja kus vahel saunaski käisid.
…Esmaspäeval märkis president Toomas Hendrik Ilves, et N Liidu õigusjärglane Venemaa peaks NKVD julmuste pärast viimaks ikkagi Baltimaade jt alade elanike küüditamise eest vabandust paluma. Aga seni, kuni idariigi eesotsas on presidendina impee­riumimeelne kagebiit Putin, pole muidugi põhjust vabandamist loota. Ent too kahetsusväärne asjaolu ei anna meile mingitki põhjust loobuda idavalitseja(te)le aeg-ajalt meelde tuletamast, et vabandamisvajadus pole kuskile kadunud. Muud sellega kaasnevad asja­olud (Tartu Ülikooli varade ning presidendi valit­semisketi jms tagastamine) veel lisaks…
Eile oli meie vabariigi vabaduse põlistamise päev, mil praeguse EV ajalugu on saanud juba pikemaks kui sõjaeelse EW oma. Viimasel aastakümnel on tänu jäigalt parempoolse valitsuskoalitsiooni sot­siaal­kursile kujunenud Eestist seesugune ülivaba riik, kus paljudele meist (eriti noorematele peredele) pole enam võimalust ei eluks ega tööks. Väljaränne… Arvuliselt on võõrsile lahkunud juba märksa ületa­nud küüditamisohvrite arvu. Kindlasti saaks valitsus tolle meie rahvusele vaat et saatuslikuks osutuda võiva üliõhukese riigi poliitika suhtes midagi ette võtta. Sest mõtteviis, nagu oleks meie riik meie jaoks aina sedavõrd parem, mida õhem ta on, on paraku iseenda teravaks vastandiks pööranud.

ANTS TAMME

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a