|
||||
Nr 13 (1090) Neljapäev, 28. märts 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Toimetaja veerg
Esmaspäeval süttisid kõikjal üle meie väikese kodumaa tuhanded mälestusküünlad märtsiküüditamisega külmale maale veetud laste-naiste ja vanurite (nemad ju moodustasid lõviosa deporteeritutest) ränkade kannatuste meenutamiseks. Minugi kõrval osutus koht koolis 1949. aasta aprilli algul tühjaks – pinginaaber Mati Rästast nägin uuesti alles aastakümneid hiljem. Noorematele põlvkondadele kipuvad nii 1941. aasta kui ka 1949. aasta küüditamistega põhjustatud kurnavad vintsutused, tuhanded surnuksnälgimised ja -külmumised pelgalt kaugeks ajalootõigaks jääma, kuid veel on rohkesti alles neid, keda bol¨evistlike satraapide julmused otseselt on puudutanud. Nende elust ei kao see mälestus mitte kunagi. Selle ülivalusa teemaga seoses tuleb aga paraku ka õigeks võtta, et nii mõnelgi puhul sattusid külmale maale viidute hulka ka naabrite-üleaedsete kiuslike pealekaebamiste adressaadid. Tean kodupaigast üht iseloomulikku kaasust, et Siberisse küüditati näiteks ühe päris jõuka talu asemel mitmeti kehvemal järjel talu pere, pealekaebuse ajendas vaid asjaolu, et väiksema talu peremees söandanud suksutada omateada salamahti suurema talu perenaist. Aga sarved saanud mees leidis sobiliku olevat sel moel „kõlvatule“ naabrile kõige täiega kätte maksta… Tihtilugu oli kaebamise põhjus ka üksnes eestlastele väidetavalt omane kiuslikkus või tühipaljas kadeduski, sest pärast naaberpere äraviimist oli sealt hõlpus majakraami ja koduvillaseid riidekangaid kõrvaldada. Aga seejuures pole mingit põhjust unustada, et kogu seda puhutist pealekaebamist poleks ju olnudki, kui mitte suur juht poleks otsustanud sel despootlikul moel Baltimaades kolhooside moodustamist kiirendada. Teine küüditamise eesmärk oli ka valusa hoobi andmine meie vabadusvõitlejatele – metsavendadele, sest tühjendati ju enamasti neid talusid, kust metsavennad toiduabi said ja kus vahel saunaski käisid. …Esmaspäeval märkis president Toomas Hendrik Ilves, et N Liidu õigusjärglane Venemaa peaks NKVD julmuste pärast viimaks ikkagi Baltimaade jt alade elanike küüditamise eest vabandust paluma. Aga seni, kuni idariigi eesotsas on presidendina impeeriumimeelne kagebiit Putin, pole muidugi põhjust vabandamist loota. Ent too kahetsusväärne asjaolu ei anna meile mingitki põhjust loobuda idavalitseja(te)le aeg-ajalt meelde tuletamast, et vabandamisvajadus pole kuskile kadunud. Muud sellega kaasnevad asjaolud (Tartu Ülikooli varade ning presidendi valitsemisketi jms tagastamine) veel lisaks… Eile oli meie vabariigi vabaduse põlistamise päev, mil praeguse EV ajalugu on saanud juba pikemaks kui sõjaeelse EW oma. Viimasel aastakümnel on tänu jäigalt parempoolse valitsuskoalitsiooni sotsiaalkursile kujunenud Eestist seesugune ülivaba riik, kus paljudele meist (eriti noorematele peredele) pole enam võimalust ei eluks ega tööks. Väljaränne… Arvuliselt on võõrsile lahkunud juba märksa ületanud küüditamisohvrite arvu. Kindlasti saaks valitsus tolle meie rahvusele vaat et saatuslikuks osutuda võiva üliõhukese riigi poliitika suhtes midagi ette võtta. Sest mõtteviis, nagu oleks meie riik meie jaoks aina sedavõrd parem, mida õhem ta on, on paraku iseenda teravaks vastandiks pööranud. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||