|
||||
Nr 12 (1089) Neljapäev, 21. märts 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Riigikogu valimistel hääletavat ka teeaugud, kirjutas ajakirjanik Vambola Paavo 12. märtsi Õhtulehes. See on tume ja läbipaistmatu lugu nagu e-hääletaminegi. Keegi ei saa kontrollida, milline auk kelle poolt hääletas. Et vastuhääli valimistel ju ei anta, siis tähendab vastuhäält poolthääle andmine vastaspoolele. Näiteks Tallinna asfaldi nöök- ja löökaugud annavad hääli linnavõimu opositsioonile, kes aga kujutab endast koalitsiooniseltskonda riigivõimu juures. Seal nad ignoreerivad julmalt teeseadust, mille §16 lõige 2 nõuab ühemõtteliselt ja selgelt, et vähemalt 75 % kütuseaktsiisist tuleb Eestis eraldada teedele. Hääle andmine oleneb siis sellest, kui kaugele nähakse ja kas põhjuse taga nähakse veel põhjuse põhjust. Sotsid on ainsana nii pealinnas kui ka parlamendis süütud ja süüdimatud, sest nad ei jaga võimu vastutust ei siin ega sealgi. Valijale tuleb vaid auk pähe rääkida, et ta õigesti hääletaks. See on siis kaheksas auk inimese peas, sest seitse auku on tal peas sündimisest saadik. Rahandusminister on tarvitanud enamiku asfaldiaukude rahast hoopis riigieelarve nöök- ja löökaukude lappimiseks ning on enese õigustamiseks väljendanud arvamust, et teeseadus olevatki ajast ja arust ning selle täitmise nõudmine suisa populistlik. Tänapäeval teatakse niikuinii, et riigikassa ei saa kunagi täis, sest ta on kas põhjani auklik või on tal auk põhjas. Seda ei lapi ära ka eurorahadega, sest igasugused augud polegi eurokõlblikud. Tero Taskila, majandusministri ja nõukogu tekitatud auk Estonian Airi eelarves on nii suur, et sellel pole otsa ega äärt. Ja selle augu kinnitoppimise katsete eest võib eesti rahvale Euroopa Liidust veel kopsakas trahvgi tulla. Kohati pole aga teed ja tänavad enam augu kõrvaltki terved ning üks auk läheb sujuvalt üle teiseks. Autokütuse aktsiisi maksavad autoomanikud vabatahtlikult või sunniviisiliselt. See tundub üsna õiglasena, sest augud just tekivadki 75 % ulatuses sellest, et autod tee peal sõidavad. 25 % aukudest tekiks ka siis, kui seal keegi ei sõidaks, sest meie ilmastik on vaheldusrikas. Nüüd on juttu tehtud sellest, et tuleks kehtestada peale meie oma raskeveokimaksu veel teemaks, mida maksaksid raskete transiidiveokite omanikud. Eks näe, kuhu see raha läheb, kui seda saama hakatakse, ja kuivõrd see meid transiidimaana mõjutab. Eestimaal on kombeks ausat ja demokraatlikku poliitikat pidada läbipaistvaks, nii et see oleks läbinähtav ka neile, kes ise pole läbinägelikud. Poliitikute ausõnad on küll piisavalt auklikud, ent läbi nende aukude pole kuigi palju ette näha ning alles tagantjärele paistab, mis selle ausõnade varjus on toimunud, sedagi vaid siis, kui toimunut ei kuulutata nii suureks riiklikuks saladuseks, mida keegi ei tohikski teada saada. Poliitikud on õppinud omavahel arutlema nii, et üks räägib aiast, teine hoopis aiaaugust. Mõned on arvanud, et poliitikute eetika on nagu ussitanud õun, mis aga tuleb avalikuks alles siis, kui uss end õunast välja närib. Samast Õhtulehest saame teada, et meie sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületas eelmisel aastal majandusbuumiaegse taseme. See on suur võit, kuid tasub samast artiklist tähele panna, et neljandas kvartalis olid SKT tõusu põhjuseks ühekorrategurid, eeskätt põhjustasid selle valitsuse ootamatult suured kaitsekulutused. Niisiis mõõdetakse osa SKT-st kulutustena. Kui krooni alguses maksis meeste juukselõikus 10 krooni, siis nüüd maksab see 10 eurot. SKT-s kajastub see 15-kordse tõusuna, sest see on saavutatud uue kvaliteedina, mis väljendub selle teenuse kõrgemate hindade kaudu, kuid ühtlasi on see mingi auk mehe isiklikus eelarves, kui tal just pole vahepeal õnne olnud kiilaspäiseks muutuda. Aga mustad augud on ju ka kosmilises ruumis ja sinna suundub kunagi ja lõpuks ka meie maakera. Aga seni tuleb ikkagi meeles pidada, et kes üksnes taevasse vaatab, see võib kergesti auku kukkuda. Kõigist aukudest me ei räägi. Meeldivat auku tudengi tunniplaanis nimetati aknaks, sest see oli aken vaimsusele, võib-olla Tartu vaimu vabaks tunnetamiseks. Peeter I raiutud akent Euroopasse ei nimetatud ju ka dõrkaks, vaid oknoks. ARVO SIRENDI |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||