|
||||
Nr 2 (560) Neljapäev, 17. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Mida arvate-loodate muutustest Toompea võimuladvikus? ANU, 41: Olen püüdnud ikka loota, et küll asjad paranevad. Praegu loodan, et Toompeal hakkavad puhuma uued tuuled, et võimu juurde pürgijad sõelub välja aus konkurents ja etteotsa saavad tõepoolest kõige targemad, ausamad ja valijate suhtes kõige kohusetundlikumad. Praegune võimust ja jõukast elust ärahellitatud seltskond vajabki veidi raputamist, ülesäratamist eneseimetluse ja vastutustundetuse unest. Kolme lapse emana loodan, et võimule pääsevad need poliitikud, kes peavad perekonda tähtsaks, teevad kõik selle nimel, et riik meie järeltulijaid majanduslikult toetaks, neile hea hariduse kindlustaks. ANDRES, 67: Ei looda mitte midagi. Arvan, et ei tänini võimul ega ka opositsioonis olnud erakonnad ei esinda meie rahva huve piisavalt. Olulisi muutusi ei too ka see, kui seni opositsioonis olnud erakonnad hakkavad ilma tegema. Elu on näidanud, et opositsioonipoliitikute ilusast jutust ei jää pärast võimuletulekut midagi järele. See on nii ka teistes demokraatlikes riikides. Söön oma mütsi ära, kui Keskerakond võimule tulles tõstab pensionid 45 protsendini keskmisest palgast, suurendab märkimisväärselt toetussummasid lastega peredele, suudab ohjeldada suurte monopoolsete ettevõtete hinnatõstmisi, on võimeline koguma planeeritud tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiisi, likvideerima salakaubandust, vähendama olulisel määral narkootikumide levikut ning kuritegevust jne. Aga kui Savisaar ja tema meeskond seda suudaksid, oleksin Keskerakonna kõige agaram toetaja. IMBI, 61: Ju oli aeg muutusteks küps. Väljastpoolt vaadates võib Eestis mõnigi asi ilus paista, aga see, mis seestpoolt vaadates näha, on olnud väga nukker. Tahaksin, et võimuladvik ei tunneks end enam ladvikuna, et need, kellel on võimalus midagi teha, tunneksid end osana rahvast, kelle käekäigu ja ideaalide eest tuleb vastutada. HERBERT, 71: Kui meil veidigi demokraatiat on, siis ei saa rahvavaenulik varakapitalism igavesti kesta. On küllaltki paljuütlev, et Reformierakond, just kui kõige vabameelsema turumajanduse eestvedaja Eestis, oli sunnitud Keskerakonna lävepakku kraapima ja koostööd pakkuma. HANNES, 74: Nii kaua, kui erakonnad teevad end rahvale nähtavaks ja tuntuks suurte rahade abil, ei ole loota, et Toompeal pääseks mõjule poliitiline jõud, kes lähtuks Eesti rahva ja eestluse huvidest. Eelkõige enda huvid, siis erakonna rahastajate huvid ja alles siis, kui kära juba liiga suureks läheb, tehakse midagi sellist, milleks valijad neid on volitanud. Kümne aasta kogemustest peaksime olema võimelised tegema järelduse, et erakonnad, kellel näib olevat palju raha, ei pruugi sobida valijate huvide esindajaiks. ANTS, 61: Minule pakub puhuti õiglustunde tõttu mõnesugust lohutustki, et Rahvaerakond Mõõdukad, kes pidanuks valitsuskoalitsioonis ikkagi kõige järjekindlamalt lihtrahva esmavajadusi kaitsma, on nüüdseks oma kahepaikse poliitilise kursiga ummikusse jäänud. Sest tänu Mõõdukate alandlikule (ise on nad seda küll M. Lauristini sõnul suureliselt koguni koalitsiooni “tsementeerivaks jõuks” ülendanud!), lömitavale kursile ongi venelaste ja nende huvidega mehkeldav isamaaliitlaste ning reformimeeste rikkureid ainusoosiv valitsus valitseda saanud. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||