|
||||
Nr 10 (1087) Neljapäev, 7. märts 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Eks ikka vanaemad on need, kes õpetavad lapselapsi vana kombe kohaselt üksteisega rahumeelselt asju (varandust) jagama, manitsevad, et suurem ei tohi kunagi väiksemale liiga teha, et poisid peavad tüdrukutega alati viisakalt käituma, et laps ei tohi rumalaid sõnu kasutada ega teisi narrida-kiusata. Nad õpetavad lapsi ikkagi lootuses, et elu võiks laste kasvades muutuda. Kas vanaemad arvavad siis, et meie ümber polegi enam väärt inimesi? Ei arva, häid inimesi on väga palju! Kuid sageli paistab, nagu oleks kõvem hääl ja suurem õigus neil, kes tagasihoidlikkusest pole kuulnudki. Mõtlesin selle üle ka nädalavahetusel, mil elasime kaasa „Eesti laulu“ finaalvõistlusele ja kuulasime-lugesime hiljem mitmesuguseid kommentaare lauljate kohta. Mis teha, siinkohal tuleb ka vanaemadel endil aru anda, mida öelda ja kuidas öelda. Mõtlen just avalikkusesse jõudnud „bravuuritari“ kommentaare. Kommentaator võiks vanuse poolest vabalt ise vanaemade hulka kuuluda, noored rahule jätta, olla tagasihoidlikum ja oma arvustustes teisi inimesi säästvam. Mõista sedagi, kas tema pihtimused süütuse kaotamise, naisest meheks pürgimise jm sellise kohta ikka tingimata just internetis avaldamiseks need kõige vajalikumad on. Muidugi, igas ühiskonnas on omad klounid ja nii mõnelgi pool on neile nagu meie „säravaimale seltskonnatähele“ antud võimalus ennast avalikult naeruvääristada. Kuidas on aga lood inimeste avaliku hirmutamisega? Meie, kes me elame üle järjekordseid hinnatõuse, püüame neid kuidagi mõista, kuulates küll sellekohaseid raadio- ja telesaateid, küll lugedes nende põhjendusi ajalehtedest. Nii on olnud ka elektrihinna tõusuga. Aga esmaspäeval võisime taas tunda, et meilt polegi veel küllalt palju tahetud: Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul on praegune elektri turuhind kogu Euroopas liiga madal selleks, et saaks investeerida uutesse tootmisvõimsustesse. Uute elektrijaamade ehitamise vajadus tingib ka hinnatõusu, öeldakse uudises. Üliväärtuslik inimene Liive, kelle töötasu tõusis möödunud aastal 11,2 % ja ulatus värske aastaaruande järgi 150 971 euroni (12 581 eurot kuus), nagu lohutaks meid ees ootava järjekordse hinnatõusu pärast „kogu Euroopa“ nimetamisega, kuigi me teame, et varsti ei olegi Eestis turuhindu, mis poleks Euroopa kalleimate hulgas... Aga me loeme Euroopa kohta teisigi uudiseid. Näiteks otsustavad ¨veitslased rahvahääletusel, kas piirata tippjuhtide töötasu ja sundida neid loobuma kuldseks käepigistuseks või kuldseks langevarjuks nimetatavatest lahkumishüvitistest. Rahvahääletusel küsitakse valijate arvamust eelnõu kohta, mis kehtestab börsiettevõtetele piirangud, keelustades muu hulgas teatavad hüvitised, teiste seas suured lahkumishüvitised, ning piirab nõukogu liikmete ametiaega ühele aastale. Ka see on ju Euroopa. Küll mitte see Euroopa riik, kus isegi oma tööga mitte toime tulnud tippjuhile makstakse vastavalt sõlmitud palgakokkuleppele ikkagi välja hiiglaslik lahkumishüvitis. Mis sunnib seda väikest riiki selliseid seadusi heaks kiitma? Loeme ka, mis on päevakorras väljaspool Euroopat. Näiteks Indias, kus, nagu kirjutatakse, on majanduskasv rikkaid aina rikkamaks teinud ja varakaid-harituid võimsalt soosinud ning kus ebavõrdsus üha kasvab. Nimelt on India valitsus otsustanud kehtestada 10-protsendilise lisamaksu mitte ainult superrikastele, vaid kõigile, kelle deklareeritud tulud ületavad 10 miljoni ruupia ehk 180 000 dollari läve aastas. Eesmärk on, et jõukad peaksid probleemidele jõulisemalt õla alla panema. On uudiseid meiltki. Nii tõusevad meie pensionid 1. aprillist keskmiselt 5 protsendi võrra. Eelmisel aastal tõusis pension keskmiselt 4,4 % ja keskmine vanaduspension oli 318,9 eurot. Sel aastal on rahvapensioni määr pärast indekseerimist 140,81 eurot, pensioni baasosa 126,8183 eurot ja aastahinne 4,718 eurot. 15-aastase pensioniõigusliku staa¸iga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 197,59 eurot, 30-aastase staa¸iga inimesel 268,36 eurot, 40-aastase staa¸iga inimesel 315,55 eurot ning 44-aastase staa¸iga inimesel 334,42 eurot. Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. Mis muud, kui valmistume uuteks hinnatõusudeks. Aga ennäe, on meilgi tavapärasest erinevaid uudiseid. Nii tuleks pankur Indrek Neivelti arvates maksukoorem Eestis ümber jaotada ning selle võiks liigutada tööjõult kapitali poole. Näiteks tõsta maksuvaba miinimumi, kehtestada esmatarbekaupadele madalam käibemaks ning samal ajal tõsta tulumaksu ja taastada maamaks. Rikkam ühiskonnakiht ei ole küll meeleldi nõus rohkem makse maksma, kuid mida vähem on Eestis maksumaksjaid, seda kallimaks läheb kokkuvõttes kõigi siin elavate inimeste elu. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||